· üldine pressimine (PRESS), viimaks toimub · plaatide puhastamine ja välja lõikamine (TO TRIM SAW&SANDERS). Lisaväärtuse andmine puitplaadile: · spoonimine seisneks puidult võetud õhukese (ca 0,7mm) puidukihi liimimisega PLP peale. Võimalik kasutada ka naturaalset puidukihti, aga ka peitsimist. Köögimööbli puhul sobib spoonitult usteks, kellel paremad võimalused, siis ka korpuseks. · lamineerimine- plastiku sulatamine puitplaatidele peale. Kõrgsurvelaminaat on kuumuskindel. 0,8mm paksune pinnakattematerjal, mis saadakse vaikudega immutatud paberi kõrgsurvepressimisel. Kasutatakse reeglina köögis töötasapinna materjalina kui ka uste materjalina. Laminaat reeglina liimitakse pressi abil PLP või MDF plaadile. Tööpinna puhul on hea kui kasutatakse niiskuskindlat PLP plaati. Niiskuskindlat PLP plaati kasutatakse väga tihti vannitoamööbli puhul.
sajandil pandi kirja jaapani mütoloogiat ja ajaloolisi andmeid. Nende materjalide alusel koostati kaks olulist ajalooraamatut, mis näitasid, et jaapanlastel olid oma ajaloo- ning kultuuritraditsioonid juba ammu enne hiina sissetungi. 1. ,,Kojiki" (,,Märkmeid muistswetest asjadest") 712. aastal 2. ,,Nihongi" (,,jaapani annaalid") 720. aastal Trükikunst tekkis Jaapanis Nara ajastu lõpu poole (770.a). algul trükiti puitplaatidele, hiljem alates 15. sajandist liikuvate hierogklüüfide abil. Jaapani silpkiri kana võeti kasutusele hiina kirjamärgkide kõrval 8. sajandil. 8. sajandi lõpul sai Jaapani pealinnaks Heian, praegune Kyoto. · Keisrikoda eemaldus budismist, hiinameelsus nõrgenes · Suurt mõju omasid provintsieliidist pärit sõjaväelased, eesotsas vägede juhataja sogun. · Shinoto positsioonid tugevnesid
domineerivad segapuistud, väheviljakatel puhtpuistud. Mänd on siiski rohkem kehvemate kasvukohtade liik. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Puitu kasutatakse ehituses (seinad, kandekonstruktsioonid, uksed, aknad, põrandad jne), vineeriks, postideks, mööblitööstuses. Männi puitu kasutatakse ka paberitööstuses, on tooraineks ka puitplaatidele. Männipuistutes kasutati enne lõppraiet sageli vaigutamist, saades väärtuslikku vaiku. Kasvatatakse ka pargipuuna, eraldab fütontsiite, mis puhastab õhku kahjulikest mikroobidest. Üks vanemaid ja suuremaid mände kasvab Järvseljal ja on tuntud "Kuningmänni" nime all: kõrgus 33 m, läbim. 1,3 m kõrguselt 103 cm, tüvemaht ca 11 tm. Järvseljal kasvavate suurimate puude kõrgus 42-43 m.