Puiduvaha sobib uute ja vanade laud ning parkettpõrandate viimistlemiseks sisetingimustes. Puuvahaga saab viimistleda nii okaspuitu (mänd,kuusk jne.), kui ka lehtpuitu (tamm,kask,lepp jne.). Põhiline erinevus okas ja lehtpuidu vahatamise vahel on vaha kulu. Kuna lehtpuit on tihedama struktuuriga, siis võtab ta vähem vaha sisse võrreldes okaspuiduga. Vahaga viimistlemine kaitseb puitu ja annab puidule heleda ning läikiva pinna. Vahaga võib viimistleda ka eelnevalt õlitatud puitpindasid. PUIDU TÖÖTLEMINE PUUWAX PUUVAHAGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. Puuvaha on kohe kasutusvalmis ja ei vaja lahjendamist. Enne vahatamist on soovitatav teha proovivahatamine väikesel pinnal või lauatükil (eriti eksootiliste puiduliikide puhul), et näha tulemust. Vaha kantakse puidu pinnale kas möhäärlabida või poorse kummilabida abil. Jälgi, et põrand oleks vahast täiesti märg. Tavaliselt piisab 2 vahakihist 15-30 minutilise intervalliga. Vaha
järgmisi ametinimetusi : Tisler – valmistab käsiinstrumente ja seadmeid kasutades detaile ja valmistooteid Puidutööpingi tööline – seadistab puidupinke vastavalet töödeldava detaili kujule ja mõõtmetele ning sooritab tööoperatsioone nendele pinkide . Puittoodete koostaja ´- valmistab puidust detailidest koostusid ja valmistooteid kasutades koostamise tööoperatsioone Puittoodete viimistleja – valmistab puitpindasid ette viimistluseks ning katab neid erinevate viimistluseks ning katab kasutades erinevaid sobivaid viimistlusviise . Tisler on töötaja, kes : Töötab puidu töötlemisega tegelevates ettevõtetes Kasutab oma töös nii käsitööriistasid ja puidutöötlemismasinaid Valmistab puidust detaile, koostusid ja valmistooted (uksed, aknad, mööble jne.) Tisleri ametioskused : Tunneb töös kasutatavaid materjale ja nende omadusi
suurpaneel- või telliskorterelamutega oluliselt vähem. Paljudes proovides oli üksikuid seenefragmente ning eoseid, mida ei saanud seostada ühegi konkreetse seeneperekonnaga. Nende esinemine kleeplindiproovidel on märgiks, et mingis piirkonnas, mis võib olla varjatud, esineb hallitusseeni rohkem. Proovidest ei avastatud Penicilliumi hallitusseent, mis viitas sellele, et uuritud korterites ei olnud püsivalt läbijooksust märgi puitpindasid. Tabel 9.3 Erinevate hallitusseente esinemise sagedus kleeplindiproovidel. Leid Kahjustuste sagedus, % Puit- Tellis- Suurpaneel- korterelamud korterelamud korterelamud Acremonium 2
annaabi.ee 
