Pätside miinuspoolele tuleb kanda asjaolu, et nendest kipuvad ajapikku umbrohud läbi kasvama ja nende peale ei kannata astuda. Maakivid on teiseks populaarseks ääristusmaterjaliks. Loomulikult on kivide tõstmine ja sobitamine füüsiliselt raske töö. Kuid tulemus kestab põlvest põlve. Eestlaste lemmikmaterjal - paekivi - tuleb kõrvale jätta. Paas on leeliseliste omadustega, seega vastand happelisele turbale ja seetõttu turvastaimla ääriseks täiesti vastuvõetamatu. Puitpiirded. Vägagi dekoratiivseid äärised saab teha puidust. Ühtviisi edukalt on kasutatud nii töötlemata kui ka töödeldud puitu. Hea tahtmise korral saab ka roigastest põneva randi. Puidu suureks miinuseks on tema vähene kestvus - päike, vihm ja seened teevad puidu ruttu pudiks. Puiduimmutusvahendi kasutamisel tuleb veenduda, et see ei pärsi peenral kasvavate taimede kasvulusti. 2
jesuiitidest 8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid barokk, renessanss, klassitsism) · Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal · Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva) o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas o linnasüda oli turuplats, linna keskmes asus ka raekoda ja raeapteek o majad asetsesid üksteise kõrval · Stiilid: o 13. saj romaani stiili segunemine gootikaga o 14-16. saj gootika (puit hävinenud, kivigootika alles)
jesuiitidest 8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid – barokk, renessanss, klassitsism) Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva) o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas o linnasüda oli turuplats, linna keskmes asus ka raekoda ja raeapteek o majad asetsesid üksteise kõrval Stiilid: o 13. saj romaani stiili segunemine gootikaga o 14-16. saj gootika (puit hävinenud, kivigootika alles)
omavalitsuse tasandil, mõnikord on maaomanikud nõus omal maal ka puhkeplatsidega ja ööbimisrajatistega. Piirded, tõkked Piirete ja tõkete eesmärk on tagada turvalisus: väravad, loomatarad/võrgud jt. Tõkkeid/piirdeid kasutatakse parkimisala tähistamiseks ja piiritlemiseks: näiteks mulla vallid/pinnasevallid, üksikud kivid, palkpiirded, hekid (pigem külastuskeskuse juures, mitte loodusilmelistes tingimustes), kiviaiad (nt Saaremaal), puitpiirded. Tuletegemise koht Tulekahju oht puhkealadel on sageli suur, seetõttu on turvaline koht tule tegemiseks vajalik. Ettevalmistatud tuletegemise koht annab märku, et tuletegemine on lubatud. Tuletegemise 99 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine koha tüüp võib varieeruda, olenevalt nö asustatuse/metsikuse astmest. Kõige lihtsam variant
annaabi.ee 
