Apteegis töötas rahvakirjanik Oskar Luts. 1950. 1960. aastatel asus teisel korrusel kunstikooli noormeeste internaat, kus elasid praegused tunnustatud Eesti kunstnikud Kaarel Kurismaa, Tiit Pääsuke jpt. Sama maja teises trepikojas elas pärast sõda tookord tagakiusatud kunstipedagoog Ado Vabbe. Pisa torni meenutav kalle on tekkinud majale hoone ebaühtlase aluse tõttu. Kogu Tartu vanalinn on rajatud soisele Emajõe kaldale ning majade vundamendid toetuvad enamasti puitparvedele. Sajandite jooksul on põhjavee tase langenud ning üks külg madalamale vajunud. Legendi järgi vajunud maja tugevamini kaldu pärast praeguse Kaarsilla kohal asunud Kivisilla õhkulaskmist Teisel maailmasõja ajal. 1980. aastatel teostasid Poola restauraatorid hoones ulatuslikke restaureerimistöid, mille tagajärjel on hoone vajumine peatatud. Maja kalle on 5,8-kraadi, mis on suurem kui Pisa tornil. Suudlevad tudengid Selle skulptuuri autoriks on Mati Karmin
suurenemist, selgest tingitud pingete tõusu ja vastavaid deformatsioone. Efektiivpinge suurenemist põhjustabka veesurve alanemise tagajärjel tekkiv ülalt allapoole suunatud vee liikumine. Näide Tallinna ja Pärnu maapinna vajumid ning maapinnale rajatud põrandate vajumid vaiadele ehitatud hoonetel (joonis 3.14). Veetaseme alanemine võib põhjustada puitvaiade kahjustusi seente ja bakterite toimel. Tartu vanalinnas on paljud hooned ehitatud puitvaiadele või puitparvedele. Pinnasevee taseme alanemise tõttu on puidu kahjustused tekitanud ehituste täiendava vajumise ning nõudnud vundamentide tugevdamist. Näideteks on Tartu Ülikooli peahoone, Spordimuuseumi hoone, Jaani kirik ja Kivisilla apteek (joonis 1.4) 33 Veetorustike lekked põhjustavad pinnase niiskumistja savipinnastel võib see tekitada nende pehmenemist ning tugevuse olulist vähenemist
tsementmördiga kaldu. Selle soovituse kohaselt jääb alumine palk osaliselt külje pealt kontakti niiske või märja tsementmördiga ja tekib mädanikseentele sobiv kasvukeskkond. 64 Parim on soovitus, et sokli viimase rea kivid raiutakse kaldu. Seda lahendust uuritud elamute juures aga ei esinenud. Uuritud hoonete vundamendid olid valdavalt kas paekividest (Põhja-Eesti) või maakividest ja tellistest (Lõuna-Eesti). Tartus esines ka puitparvedele rajatud hooneid. Kolme elamu keldris teostatud surfimise tulemusena võib väita, et esines nii taldmikuta kui ka taldmikuga vundamendilahendusi. Viimane oli kasutusel peamiselt nõrgemate aluspinnaste korral. Keldripõranda lahendus sõltub keldri kasutusaktiivsusest ning see võis olla tavaline muldpõrand, paekividest põrand või betoonpõrand, vt. Joonis 2.44. Joonis 2.44 Erinevaid keldripõranda lahendusi (Veski 1948). 2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk
annaabi.ee 
