Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Kannelüürid olid vertikaalsed süvendid sambal ja talastiku ülemine kaunistatud osa oli friis. Templi viilkatusele olid paigutatud skulptuurid. Siseruum naos oli enamasti jaotatud kolmeks. Puitlaes olid kassetid. Arhitektuuris oli kolm stiili: dooria-, joonia- ja korintose stiil.. Vanim, dooria stiil, oli raskepärane kuid lihtne. Dooria sammastel puudus baas ja kapiteeliks oli kaks kivi. Joonia stiil oli saledamate ja kergemate vormidega. Joonia sammast iseloomustab rullikeerduv voluut ja reljeefist koosnev friis. Korintose stiil oli hellenismiajastul väga levinud. Selle sambaid kaunistab taimeelementidest moodustatud kapiteel.
- talade alla naelutati hööveldamata lauad, nendele naelutati peergudest krohvimatid, lagi krohviti - talade peale tehti laudpõrand Sellise vahelae kandevõime tagasid puittalad ja helipidavuse nende mass ning tihedus (savi- määre sulges kõik õhupilud). Sammumüra tõkestamiseks toetati põrand mitte laetaladele, vaid omaette rõhtprussidele laagidele, mis lamasid kas täidise peal või asetati talade peale, nendega risti, kuid eraldati taladest vilditükkidega. Kui puitlaes kasutatakse tänapäeva materjale - täiteks klaasvilla ja lae viimistluseks kipsplaate, siis võib ära jätta talade alumisse pinda ehitatava mullalae, mis oli ette nähtud raske liiva- või räbutäidise kandmiseks. Nüüdisaegsele laele annab õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi kahekordne kipsplaat. Nüüdisaegse rahuldava kvaliteediga vahelae kihid ülevalt alla: - põrandalauad paksusega vähemalt 28 mm, mille all puittalade kohal on sammumüra tõkkeks
annaabi.ee 
