ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas siseruumide ning avade paigutus. Ökoehitus tähendab lisaks looduslikule materjalivalikule ka võimalikult väikest töökulu, milles vahel tehakse kompromisse, tehes vannituppa näiteks küll loodusliku, kuid palju vaeva nõudva eksklusiivse viimistluse. Kasutamise käigus kuluv energia peab ökomaja puhul olema minimaalne. Enamik ökomajadest on ehitatud täispuidust. Tehtud on ka põhumaju, puitlaastplokist maju ja savimaju, kuid savimaju soojapidavuse poolest meie kliimasse eriti ei soovitata. Näiteks põhumaju on Eestis kokku paar-kolmkümmend. Täisökoloogilist põhumaja püstitades tihendatakse aknapõsed vanal kombel taku, mitte makrofleksiga, kuigi moodne vaht annaks võib-olla paremagi tuulepidavuse. Siseviimistluseks sobib muidugi vaid savi- või lubikrohv, sest krohvil on suurem soojapidavus võime ja ruumi niiskuski püsib stabiilsemana. 4. NULLENERGIA MAJA
Viimistlemata jätta seda siiski ei saa, sest plokid on paigaldatud ilma mördita ja väikesed praod võivad muidu seina jääda. "Nii et väljapoole krohv või tuuletõkkeplaat ja sisse pakume näiteks looduslikku savikrohvi. Tavalist kipsi ma siin ei soovita rikub asja ära," on Jegelski kindel. Lisaks hingavusele on puitlaastploki eelis näiteks Fibo ploki ees tugevus, mille garanteerib sissevalatud 12 cm paksune betoonikiht. Võrdluseks: kui kergplokist saab ehitada kuni viis, siis puitlaastplokist tervelt 15 korrust üksteise otsa tugevusevahe on niisiis kolmekordne. Miks puitmaja? Puitu peetakse sageli vähepüsivaks ja tuleohtlikuks. Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on vanad puumajad, mida napile hooldusele vaatamata on palju säilinud. Ka arvatakse, et puidu asemel teiste materjalide kasutamine aitab säästa metsi. Kas see ikka on nii? Näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Säästlikkus
annaabi.ee 
