Joonis 2.57 Tüüpsed vahelagede lahendused (Veski 1943). Joonis 2.58 Keldrita elamute lahendusi (Jürgenson 1942). Akna lahendused Akna lahendused ● Puitkorterelamutel oli ehitusjärgselt peamiselt kahe klaasiga aknad. ● Enamlevinud olid kahele poole avanevad aknad, aga esines ka aknaid, mille mõlemad raamid avanesid sissepoole (vt. Joonis
1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja põhitüübid Vanadel majadel, olgu nad puust või kivist, on alati mingi eriline emotsionaalne tähendusrikkus, mille annavad neile talletunud aja jäljed. Need meenutavad kõiki inimesi ja elatud elusid, mis selle majaga seotud on, kõiki neid võimalikke sündmusi, mis seal on toimunud, lugusid, mida seal on jutustatud, mõtteid, mis seal on mõeldud ja tundeid, mida seal on läbi elatud. Puitkorterelamutel ja puitasumitel on meie pärandi kontekstis eriline tähendus muidugi veel selle poolest, et sageli on nad just meie endi esivanemate ehk linnaeestlaste elu- ja kultuurikeskkond. Suur osa sellest ajaloolisest ehituspärandist, millega me Eestimaal tegeleme ja mida hoiame, on ju meile justkui kellegi teise poolt hoida jäetud või antud: mõisad, kirikud või linnused on enamjaolt valminud minevikus valitsenud kõrgklassi esindajate tellimusel, kes valdavalt ei olnud eestlased. Ka Tallinna
annaabi.ee 
