● Eesti vanemad puitkorterelamud olid ehitatud üldjuhul rõht- või püstpalkseintega ning ilma täiendava soojustuseta välisseintel, vt. Joonis 2.24 kuni Joonis 2.26. Esines ka sõrestikseintega korterelamuid. ● Valdavalt on välisseinad väljastpoolt kaetud laudvoodriga, kuid esineb ka krohvitud palkseinu, vt. Joonis 2.25 ja Joonis 2.27. ● Puitfassaad on sageli rikastatud puitkaunistustega ja -nikerdustega. ● Seestpoolt on välisseinad kaetud papi, ehitusplaadiga või on seinad krohvitud. Joonis 2.26 Tüüpse rõhtpalkvälisseina soklisõlm (Veski 1943). Välisseinad Välisseinad - krohvkate Joonis 2.24 Rõhtpalkseintega korterelamu (vasakul) ja püstpalkseintega korterelamu (paremal) välisseinakonstruktsioon.
27, tõrvapapiga/ruberoidiga kaetud välisseinu. Viimast lahendust tuleb pidada puitseintele sobimatuks, kuna materjal on veeaurutihe ja tõrvapapi/ruberoidi taha sattunud vihmavesi või toaniiskus ei pääse välja kuivama. Seestpoolt on välisseinad kaetud papi, ehitusplaadiga või on seinad krohvitud. Uuritud hoonete fassaadidest olid ligi 90 % kaetud voodrilaudadega ning ligi 10 % krohvitud. Lisaks oli Tallinnas kahel juhul kasutatud bituumenrullmaterjali. Puitfassaad on sageli rikastatud puitkaunistustega ja -nikerdustega. 53 Joonis 2.25 Puitlaudisega fassaad (vasakul) ja krohvitud fassaad (paremal). Joonis 2.26 Tüüpse rõhtpalkvälisseina soklisõlm (Veski 1943). Joonis 2.27 Krohvitud puitseina lahendusi (Veski 1943). 54 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid Välisseinte palgi paksus varieerus 12…18 cm vahel. Kahe-kolmekorruselise hoone puhul
annaabi.ee 
