kuid mõjuka ja suursuguse mulje. [12] 1.4 Kirna mõis Kirna mõis (vt joonis 1.4) on ehituskunstiliselt üks huvitavamaid mõisaansambleid Järvamaal. 1614. aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf Türi lähistel Kirnas asuvad maavaldused Haapsalu asehaldur Hans von Fersenile. Alates rajamisest kuulus mõisakompleks üle 150. aasta von Fersenite valdusse. Nende poolt ehitati veel 18. saj III veerandi lõpus varasema puithoonestuse asemele barokne mõisasüda. (Alas, R. Järvamaa mõisad. Paide: Kuma kirjastus, 2009) Fersenitelt pärandus mõis abielu liinepidi edasi Osten-Sackenitele, kelle valdusse jäi mõis 1816. aastani, mil see panditi kindralmajor Georg Ludwig Pilar von Pilchaule. Tema perekonna valdusse jäi Kirna kuni 1919. aasta võõrandamiseni. [10] 18. saj lõpus omandas mõisa vene õukonnaga tihedalt seotud sõjaväelaste ja diploaatide
sajandeid. Puitelamud moodustasid peamiselt eeslinnad, mis said sõdade ja vallutuste ajal mitmeid kordi maha põletatud (nii vaenlaste kui ka linna kaitsjate poolt). Lisaks teadlikele põletamistele sõdade ja piiramiste korral võis tulekahjusid puhkeda ka õnnetustest elanikel endil. Tule levikut võis soodustada ka tollane puitkatuste kasutamine. Lisaks tuleb arvestada seda, et, nagu eelpool mainitud, algas puitasumite kujunemine üldjuhul peamiste liikumisteede äärest. Seetõttu puithoonestuse kõige vanem osa sattus hiljem linnade kasvades sageli suurte peatänavate servadesse, kus surve väikeste puumajade asendamiseks suuremate ja moodsamate ehitistega on olnud kõige tõsisem. Enamik säilinud puithoonestust pärineb 19. saj. lõpust ja 20. saj. algusest seoses üldise linnastumisega ja tööstuse arenguga kaasnenud ehitusbuumiga. Erinevad ajajärgud on eraldatavad peamiselt arhitektuuri ja plaanilahenduse osas. Konstruktsiooni osas suuri muudatusi ei olnud
annaabi.ee 
