töötajad 2. valdama vahendeid 3. olema sõltumatu,asjatundlik,erapooletu ja mittediskrimineeriv jne. Tulekahjud Kuna elektriliinil on elektriline takistus, siis elektrivoolu läbimisel tekib soojus. Kui liini juhtmel on ebapiisav ristlõikepindala, siis liigvoolu puhul hakkab juhe üle kuumenema. Eriti ohtlik on see pikajalise koormuse korral, sest temperatuur tõuseb üle isolatsioonile maksimaalselt lubatava temperatuuri ja juhe rikneb ning võib isegi süttida. Juhtmestik puithoones: Puithoonetes on tulekahju risk suur seega on juhtmestiku paigaldamine lubatud ainult metallkanalites ning kõik teised osad(harukarbid jne)peavad olema tehtud metallist. Elektrilöögid: Kuna pinged üle 48v võivad põhjustada inimest läbides eluohtliku elektrivoolu,mis kujutab ohtu südamerütmile,kuid,et seda ei juhtuks kasutatakse selle jaoks igasugu erinevaid meetmeid: · madalpinge(vajadusel väikepinge) · elektriline isolatsioonile · eraldustrafoga eraldatud elektrivõrgud
Taladest allapoole ehitatajkse puhas lagi (vastavalt projektile) ja ülespoole põrand (vastavalt projektile). Puitvahelaed kasut laialdeselt vahekorruselistes puit ja kivihoonetes (eramud, ridaelamud). Talade samm kivihoonetes on 0,6- 1,2m ja puitsõrestikhoonetes on võrdne postide sammuga. Talade vajalik ristlõige sõltub nende sildest ja sammust. Suuremate avade puhul vajab nii tala ristlõige kui ka võimalik läbipaine arvutamist. Arvestades et puit on süttiv materjal tuleb arvastada puithoones vahelagede ja katusekonstruks projekteerimisel (korstende juures tuleb vahelae talad vekseldada). Korvuti täispuidust taladega ( max pikkus 6 m) kasut ehitusel suurte avade puhul liimpuidust kandureid. Ripplaed kasut 1)lae alla paigaldatud turustike varjamiseks 2)ruumi kõrguse vähendamiseks 3)süvistatud algustite paigaldamiseks 4)lae viimistlemiseks 5)parema akustika tagamiseks. Ripplaed kinnitatakse vahetult lakke või konstruktiivsest laest madalamale spets riputite abil.
85 2.10 Tuleohutus Puit on põlev materjal. Puitkorterelamute tuleohutusele on pööratud tähelepanu juba vanematel aegadel. Tuleohutuseeskirjade täiendamisel 19. saj. lõpul nõuti Tallinnas, et teise korruse korteritel peab olema kasutada kaks otseväljapääsu. Hiljem asendus kaks puidust trepikoda ühe kivitrepikojaga. Vaatamata sellele, et puit on põlev materjal, ei tähenda, et puithoones süttiks tulekahju kergemini kui muudest materjalidest hoonetes. Päästeameti 2008. aasta statistika näitab, et tuleõnnetustest ainult 30% juhtus puithoonetes. Kuna puithoones on põlevat materjali rohkem, võib tulekahju tagajärjed olla elu- ja varakahjusid arvestades kriitilisemad. Tuleohutus kuulub ehitistele esitatavate oluliste nõuete hulka, mis peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel. Olulised ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded on järgmised:
annaabi.ee 
