Perioodi lemmikvõtteks kujunes horisontaalne, enamasti tumedaks peitsitud puitkarniis. Seda kasutati nii konstruktiivselt põhjendatult puitfermide varjamiseks kui ka puhtalt esteetilise motiivina. Lillepaviljoni avatusele vastandub Tuljaku suletuse esteetika. Pirita teelt paistabki vaid kaks horisontaalset triipu: terassi betoopiire ja kohviku lai karniis. Pormeister tahtis saada võimalikult avara ilma tugedeta kohvikusaali, mida ümbritseksid ainult klaasist seinad, sellest tulenesid puitfermid ja lai karniis. Aiapoolset fassaadi ilmestab ajastule iseloomulik keerdtrepp. 11. Kohvik Tuljak Tõeliseks etapiliseks hooneks Eesti arhitektuuriajaloos kujunes Valve Pormeistri esimene maa keskusehoone Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam (1965-1966) 12. 1966 Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam Enne planeerima hakkamist kujundas Pormeister Kurtnasse maastiku: tõstis ümber masse, korrastas teid ja haljasalasid, kujundas paisjärve kalda.
Serveerimisruumist pääseb näidisaeda puitvõrestikuga eraldatud siseõue kaudu. Kohvikusaalist on kadunud sein traditsioonilises mõttes, seda asendavad kolmes suunas maani ulatuvad aknad, mille raamid on püütud nii minimaliseerida kui võimalik. Pormeister soovis saavutada võimalikult avara, ilma tugedeta kohvikusaali, mida ümbritseksid vaid klaasist seinad. Sellise võimaluse pakkus uue võttena kasutusele tulnud lage toetavad puitfermid, see omakorda tingis massiivse karniisi kolme suunda avatud klaasseinte kohal. Ainus köögipoolt varjav sein on puhta vuugiga laotud punasest tellisest. Paksu fermi sisaldava katus-laeplaadi küljesripuvad vaid ümarad vasklambid. Kui alt Pirita teelt vaadatuna tundub Lillepaviljon kergelt õhuline, siis ,,Tuljakut" tähistavad kaks umbset rõhttriipu, betoonist terrassi piire ja kohviku puitkarniis.
annaabi.ee 
