Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Materjaliteaduse instituut Puitelemendi söestumiskiiruse leidmine EN-13381-7 Õppejõud: Alar Just Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm:KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 12.12.15 Tallinn 2015 Töö eesmärk
5 [mm] Katses Lubatu d a1 90 5d = 40 a2 20 5d = 20 a3c 90 10d = 40 a4t 19 5d = 20 a4c 19 5d = 20 Naelte kaugus servast ristikiudu ei ole standardi nõuete järgselt piisav. Puitelemendi minimaalne paksus ettepuurimata naelaavade korral: { } 7 d=74=28 mm t=max ( 134-30 )350 ( 13 d-30 ) k = =19,3 mm 400 400 Meil puit elemendi paksus t = 32 mm, seega naelte diameeter antud puitelemendile on sobiv. 10. Katsekeha purunemine Katsekeha kaotas kandevõime naelte paindumise tagajärjel. Naelapead tungisid puidu
täiesti mittepõlevaks. See-eest võib puidu muuta raskesti süttivaks. Samas on praktikast teada väga vähe juhtumeid, kus tulekahju on alguse saanud puidust kandekonstruktsioonidest. Tuleohu seisukohalt ei olegi niivõrd tähtsad piirangud kandekonstruktsiooni põlemisomadustele, kuivõrd hoones sees toimuv. Puit süttib kas lahtisest leegist või suurest kuumusest. Et puit süttiks, peab tema pinnatemperatuur olema üle 400 °C. Tuli levib mööda puitelemendi pinda, süüdates üha uusi pindu. Alguses põleb tuli jõuliselt ning puidu ristlõike ümber moodustub isoleeriv puusöe kiht. Puusöe ja põlevate gaaside koosmõjul algab keemiline lagunemine ning tulest .Puidu tulepüsivuspuutumata ja söestunud puidu vahele tekib nn pürolüüsikiht. See on umbes 5 mm paksune tsoon, kus puit on keemiliselt tule poolt mõjutatud, kuid ei ole veel täielikult lagunenud.Kui pürolüüsikihi all oleva puidu temperatuur tõuseb põlengu ajal 100 °C, hakkab
• Tihedus • Aastarõnga laius • Sügispuidu suhe kevadpuitu • Raku pikkus • Mikrofibrillide nurk • Keemiline koostis PUIDU TULEKINDLUS Puitu pole võimalik ühegi immutuse või keemilise kaitsevahendiga muuta mittepõlevaks materjaliks, seda saab muuta ainult raskelt süttivaks. Puit süttib kas otseselt leegist või suurest kuumusest. Leekide puudumisel peab süttimiseks vajalik pinnatemperatuur tõusma üle 400 °C. Tuli levib mööda puitelemendi pinda, tekitades üha uusi tulekoldeid. Alguses on põlemine intensiivne, mille tulemusena moodustub ristlõike ümber isoleeriv puusöe kiht. Terve puidu ja söestunud puidu vahele tekib nn pürolüüsikiht. See on umbes 5 mm paksune tsoon, kus puit on tule poolt keemiliselt mõjutatud, kuid pole veel täielikult lagunenud. ´ Puusöe soojusjuhtivus on ainult 1/6 puidu omast. See tähendab, et söekiht moodustab terve puidu
ehitiste projekteerimise instituut - Mehaanilised liited – deformatiivsed - Liimliited – jäigad PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 36/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Liidete kinnituselementide vahekaugused: PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 37/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puitelementide kontroll purunemisele Teras-puiduga mitmenaaglilise puitelemendi otsalähedase liite, mis koormatud kiudude suhtes paralleelse jõu komponendiga, selle purunemisel piki liitepinna perimeetrit, tuleb kontrollida: 1.5 A net,t ⋅ f t ,0,d Fbs.Rd = 0.7 A net,v ⋅ f v ,d Õhukeste terasplaatide korral: 0.4 ⋅ t 1 t ef = M y ,Rk 1.4 f ⋅ d h ,k Paksude terasplaatide korral:
annaabi.ee 
