puidu pikaajalisel ja ebaõigel säilitamisel. Kasvavatel ja jalaltkuivanud puudel välist pehmemädanikku tavaliselt ei ole. Esineb peamiselt pealiskihis, haarates seda kogu ristlõike ulatuses või ainult osaliselt ja levib eriti lõhede kaudu. Kahjustatud puit laguneb kergesti kuubikutena maha ja on kergesti pulbriks hõõrutav. Kahjustatud puidu pinnal on sageli seeneniistikku ja viljakehi. Kahjustatud puit on puitehitistes seennakkuse allikaks. Et vältida ohtliku seennakkuse levimist ei tohi välist pehmemädanikku olla metsamaterjalis aj küttepuidus. 11 3. Puiduseened Seente paljunemis organiteks on viljakeha, milles tekivad eosed e poorid uute seente idanemiseks. Need on kuini mõne sajandiku millimeetri suurused mikroskoopilised kehad,
Vundamendiga seotakse postid tavaliselt paindejäigalt, mis on vajalik hoone põiksuunas mõjuvate koormuste vastuvõtmiseks. Mehaaniliste liidetega postid Arvutatakse samuti kui monoliitseid vardaid survele või survele koos paindega, rakendades deformatiivsust arvestavaid tegureid. Normides käsitletavad mehaaniliste liidetega postide ristlõiked on analoogsed mehaaniliste liidetega talade korral vaadeldutega. MASSIIVSED ELEMENDID Kui väiksemates puitehitistes piisab näiteks karkassi jäigestamiseks postidele kinnitatavast plaatmaterjalist ja vahelaes paiknevad talad suhteliselt hõredalt, siis suuremates ehitistes on vaja massiivsemaid ja jäigemaid plaate. Massiivelemendiks sobib näiteks spoonliimpuit ja mitmesugused laudadest või prussidest koostatud plaadid. TALAD Lihttalad silded kuni 30 m Kôige lihtsam konstruktsioonisüsteem koosneb postidest ja nendele liigendina toetuvatest taladest. Lihttala sillet piirab suhteliselt suur läbipaine