loomadele palju lähedasemad kui taimed, sest nad põlnevad oma arengus samast harust. Seega mõjuvad keemilised seenetõrjevahendid ka inimese rakkudele ja ühel hetkel tekib küsimus, kumb kahjustab meie tervist rohkem, kas seened või kemikaalid, millega üritatakse neid tõrjuda? Kas seeni ongi alati vaja tõrjuda? Kokkuvõtteks majaseente kohta võib öelda, et nad on esmajärjekorras ohtlikud hoonete puitdetailidele ja tselluloosi sisaldavatele materjalidele. Enamus majaseentest on sõltuvad lisaniiskusest ja selle puudumisel nende areng peatub. Siit tuleneb vajadus esmalt seene liik määrata ja alles siis plaanida tõrjet. Tihti on majaseente vastu võitlemiseks piisav mittesobivate kasvutingimuste loomine, kuid siiski on mõnikord vajalik kasutada ka kemikaale. Kindlasti tuleks kemikaalide puhul jälgida, kuidas mõjub kemikaal inimese tervisele ja keskkonnale
. Kokkuvõte Seened on eksisteerinud looduses juba sadu tuhandeid aastaid. Seentel on oluline roll ökosüsteemis, sest nad on peamised surnud orgaanilise aine lagundajad. Seente tõrje on samas ohtlik reeglina ka inimestele, sest seened on inimestele ja loomadele palju lähedasemad kui taimed, sest nad põlnevad oma arengus samast harust. Seega mõjuvad keemilised seenetõrjevahendid ka inimese. Mädanikseened näiteks nagu majavamm on esmajärjekorras ohtlikud hoonete puitdetailidele ja tselluloosi sisaldavatele materjalidele. Kuid seened tulevad sinna kus inimene pole hoolas ja mõtlemisest on jäänud vajaka. Kui hoida ruumid ja puitpinna korras ja kuivana siis ei teki ka sinna seeni. Hästi jäi meelde üks artikkel marmormädanikust mis leiti viljandimaalt. Seen ajas petoon seina peal meetrise risoomi ringi laiali, kuid kuna ta ainukeseks toitaineks oli puittüübel siis jäi ta kiirelt nälga ja kuivas ära. Siit moraal, kui ei anna seenele süüa siis ei saa seened