Erinevate protsesside teostamiseks transporditakse riigisiseselt(seal, kus kohvitaimed kasvavad) kas auto- või raudteetranspordiga. Suuremate kohvitootjate ettevõtted on Aafrikas, Aasias ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja ka Euroopas ühtlaselt jaotunud. Oleneb mandrist, kus asuvad rohelised kohvioad ja tehase asuohast, kus viiakse protsess lõpule, kas on vaja kohviube laevutada või mitte. Laevutamine toimub kas suurte konteineritega või puistlastiga. 2.1 Kohvi jõudmine Eestisse Pooltoode(rohelised kohvioad) laaditakse Angolas Luanda sadamas suurele konteinerlaevale, mis sõidab Madalmaadesse, Rotterdami sadamasse. Seal laaditakse kaup tollilattu ning peale tollimist laaditakse vajalikud kogused veoautodele, mis sõidavad Saksamaale Schwerinisse. Pärast pooltoote jõudmist röstija(Nestlé tehas Saksamaal, Schwerinis) juurde, suunatakse oad erinevatesse tootmistsehhidesse ja peale nende läbimist saab pooltootest turuvalmis toode
kasutatav tõsteseade on mobiilkraana, mille otsas kasutatakse erinevad haaratseid erinevate lastide tõstmiseks. Kui kaupa imporditi, siis tuli osa neist ladustada ka sadamaladudesse. Selleks, et nad sadama ladudesse paigutada tuli ta kõigepealt laeva pealt maha võtta tõsteseadmega. Tõsteseadmega pandi ta auto peale ning auto viis ta ladudesse. Olenevalt kaubast oli lao juures teine tõsteseade. Kui tegu oli puistlastiga, siis tuli ta aunastada ekskavaatoriga ühte hunnikusse. Kui oli tegu aga näiteks tselluloosipakkidega, siis oli nende virnastamiseks spetsiaalne tõsteseade, mis tõstis kaks pakki korraga hunnikusse. Kui oli aga tegu vedellastiga, siis selle lasti liikumist ja ladustamist ei olnud üldse näha, kuna vedellast liikus otse laevast mööda torusid kohe tankidesse. Kui laev oli aga lastitud, siis kooskõlastas