Kas detonaatoreid ja lõhkeainet hoiustatakse või transporditakse koos? Kas pärast lõhkamist liiguvad tolm ja gaasid tööpiirkonna poole? 41 B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Maalihked Varustage kaevandamisalad, puistangualad, aherainepuistangud või ebastabiilsed astangud piiretega. Tähistage ohtlikud alad hoiatusmärkidega. Kaevamistööde ajal tagage astangute ja nõlvade sobiv kõrgus, võttes arvesse geoloogilisi tingimusi ja kivimi omadusi. Järskude kaevandiseinte asemel looge astangute (terrasside) süsteem. Hoidke lahtise pinnase või lagundatud kivimi nõlvad sellises kaldes, mis tagab nende stabiilsuse (mitte üle 45°). Kindlustage ja tähistage ohtlike seinte ülemised ja alumised servad.
Kas detonaatoreid ja lõhkeainet hoiustatakse või transporditakse koos? Kas pärast lõhkamist liiguvad tolm ja gaasid tööpiirkonna poole? 41 B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Maalihked Varustage kaevandamisalad, puistangualad, aherainepuistangud või ebastabiilsed astangud piiretega. Tähistage ohtlikud alad hoiatusmärkidega. Kaevamistööde ajal tagage astangute ja nõlvade sobiv kõrgus, võttes arvesse geoloogilisi tingimusi ja kivimi omadusi. Järskude kaevandiseinte asemel looge astangute (terrasside) süsteem. Hoidke lahtise pinnase või lagundatud kivimi nõlvad sellises kaldes, mis tagab nende stabiilsuse (mitte üle 45°). Kindlustage ja tähistage ohtlike seinte ülemised ja alumised servad.
varises. Enamikule lehtpuudest on iseloomulik toitainete sügisene retranslokatsioon (ümberpaiknemine) lehtedest puu teistesse osadesse (peamiselt tüvekoorde, võrsetesse). Teiseks näiteks metsapuude keskkonda parandavast, mulda formeerivast toimest Eestis on endiste põlevkivikarjääride metsastamine. Eesti majanduse jaoks on viimase poolsajandi jooksul põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis olnud väga olulisel kohal. Põlevkivi lahtise kaevandamise puhul tekkivad aga ulatuslikud puistangualad, mis on põllumajanduslikuks kasutamiseks ebasobivad ja reeglina metsastatakse. Kõige rohkem on ammendatud põlevkivikarjääridele rajatud männikuid (86%). Ka kask on mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes.
mis kaitses rannikuala liivaerosiooni eest. Alates 1962. aastast on Luidja lepik looduskaitse all. Teiseks heaks näiteks metsapuude keskkonda parandavast, mulda formeerivast toimest Eestis on endiste põlevkivikarjääride metsastamine. Eesti majanduse jaoks on viimase poolsajandi jooksul põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis olnud väga olulisel kohal. Põlevkivi lahtise kaevandamise puhul tekivad aga ulatuslikud puistangualad, mis on põllumajanduslikuks kasutamiseks ebasobivad ja reeglina metsastatakse (2005. aastaks oli kokku kaevandatud 12 900 ha, sellest 10 200 ha metsastatud). Kõige rohkem on ammendatud põlevkivikarjääridele rajatud männikuid (86%). Männikute mõju taoliste ekstreemsete kasvukohtade mullatekkeprotsessidele on olnud positiivne: ca 30-35. a. männikutesse oli moodustunud huumushorisont (mullaprofiil
annaabi.ee 
