ekvatoriaalne vööde. Seetõttu on seal suvel tohutult soe. Puhuvad mussoontuuled (suunda muutvad mandreid ja ookeane hõlmavad õhuvoolud), mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kujuneb niiske aastaaeg. Talvel mõjutab troopiline kliimavööde, mis on väga kuiv. Puhuvad passaattuuled (troopikast ekvaatorile puhuv aastaringne tuul). Sademed puuduvad ning on põuane. Kujuneb kuiv aastaaeg. Temperatuuri kõikumine on suhteliselt suur. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ehk puisrohtlad, mis muutuvad roheliseks niiskel aastaajal, seal elavad sõralised (antiloobid, gasellid, kaelkirjakud), kabjalised (sebrad, ninasarvikud) ja suured kiskjad (lõvid, gepardid, leopardid). Savannides tegeletakse ekstensiivse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ning erilubadega jahipidamisest. Samuti on seal veel mussoonmetsad ja hõrendikud. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes sajab keskmiselt kuni 1000mm aastas.
Sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50..40 tuhat aastat tagasi. Gigantopithecus suri välja 100 000 a. tagasi. 500 kg, taimtoiduline TOHUTU SUUR Aasia metsades, ainsaks vaenlaseks tiiger ja Homo sapiens. Nt. 23 milj. a. tagasi tekkis mutatsioon, mille tulemusel primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine. Ligi 12 milj. a. tagasi Aafrika mandrilaam lõhenes kaheks osaks ja tekkis Ida-Aafrika alang. Ida pool kadusid vihmametsad, tekkisid puisrohtlad, rohtlad. 7 - 8 milj. a. tagasi asus üks primaatide populatsioon rohtlasse. Kujunes kahel jalal kõndimine - vähenes ülekuumenemine Selgita, kuidas mõjutas inimeste eellaste arengut: 1. kliima 2. kahel jalal käimine 3. üleminek loomtoidulisusele 4. infovahetus 5. neoteenia 6. tööriistade valmistamine 7. ajumahu suurenemine
Hongkong on kergetööstusgiga ndid. Kagu-Aasia Filipii Mussoonmetsad ja Isl Asustus Kliima võimaldab saada Metsa- ja Kesine Eksporditakse nid, puisrohtlad, a ebaühtlane. Suur 2-3 saaki aastas. Maa puidutööstus, olukord. Ei põllumajandus Singa lähistroopilised m, väljaränne. mägisuse tõttu ei ole oluline osa on arene eriti. saaduseid. Ei pur, metsad. Ni, Sn, Cu. hi põlluharimismaad just teenindussektori oma väga Tai, Nafta, kivisüsi
Kergetööstusgigandid o Taiwan ja Hongkong Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmajanduse keskusest Kagu-Aasia Regiooni kuuluvad riigid Filipiinid Malaisia Indoneesia Singapur Tai Vietnam Laos Prunei Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Mussoonmetsad Lähisekvatoriaalsed metsad Puisrohtlad Ekvatoriaalsed metsad Maavarad Nikkel Tina Nafta Kivisüsi Vask Klima Asub ekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes Lähisekvatoriaalne kliimavööde o Kuum ja kuiv talv o Kuum ja niiske suvi Ekvatoriaalne kliimavööde o Väga väikse amplituudiga kõrged temperatuurid o Suur hulk sademeid Põllumajandus
Taimed annavad võimaluse eluks heterotroofsetele organismidele. Primaarproduktsioon on toiduahela esimese astme, autotroofsete organismide toodang. 31) Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid tundra, boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad, stepp (rohtlad, savann (puisrohtlad), troopilised metsad, troopilised vihmametsad, kõrbed magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 32) Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 33) Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teist osa mikroelementideks? Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes aga mikroelemente väikestes kogustes.
Ökosüsteemide jaotamine Eraldatakse: 1. Mikroökosüsteemid (näit. mädanev puutüvi); 2. Mesoökosüsteemid (mets, järv); 3. Makroökosüsteemid e. bioomid (kontinent, ookean); 4. Globaalne ökosüsteem e. suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem (biosfäär). Peamised ökosüsteemid ja bioomid (ökosüsteemide liigitamine) 1. Maapealsed bioomid tundra boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad stepp (rohtlad) savann (puisrohtlad) pooligihaljad troopilised metsad igihaljad troopilised vihmametsad kõrbed 2. Magevee-ökosüsteemid seisvate vete ökosüsteemid (järved, tiigid jne.) vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.) sood 3. Mere-ökosüsteemid avaookean rannikuveed kalarikkad tsoonid lahed, jõgede deltad jne. Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides:
annaabi.ee 
