Neil on kandiline taga-osa ning jalgu kaitsevad sõrad. Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. („Loomade maailm“ autor: Jean- Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Toitumine Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. Ta närib maast rohtu ja neelab siis mälumatta alla. Nii kogub lehm makku kümmekond kilogrammi toitu. Seejärel hakkab lehm toitu mäletsema: röhatab toidumassi uuesti suhu ja mälub alles nüüd peeneks. Niiviisi muudab ta seedivamaks ka puisemad taimed. Mäletsemisele aitavad kaasa maos elavad mikroobid. („Loomade maailm“ autor: Jean-Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Terviseprobleemid Lonkamine esineb piimakarjade loomadel üsna tihti. Lonkamine on peale mastiiti ja sigimishäireid tähtsuselt kolmas terviseprobleem. Loomadel kaasneb lonkamisega valu ning piima toodangu langus. Tüüpilised haigused on Talla verevalumid, Krooniline laminiit, Valgejoone haigus,
Figuurid on reljeefidel madalad ja raskepärased, egiptuse poosis; keha ülemine osa on en face, muu osa on profiilis; näod on ilmetud, maskisarnaselt tardunud Uudne on reljeefikäsitlus kõrgreljeefina Varane näide arhitektuuriga seotud skulptuurist on ka artemise templi viilugrupp Korfu saarelt Huvitavad on siküoonlaste varakambi metoobid Delfis Puisemad, puuskulptuuri stiili täpselt imiteerivad on mõned Lakoonikas leitud hauareljeefid, mis on erandlikult valmistatud marmorist. Enamasti tolle aja reljeefid Kreekas, samuti Lõuna-Itaalia asumaades peamiselt lubjakivist. Sama materjal ka ümarplastikas (nt kolossaalne Hera pea Olümpias) Egeuse mere saartel ja Joonias: materjaline ammu kodunenud marmor. Joonia meistrid etendasid suurt osa ka vabalt seisva figuuri väljakujundamisel.
annaabi.ee 
