Kolchisesse tagasi, kõrvaldas ühe usurpaatori ning pani oma isa Aietese taas troonile. Medeia oli vägagi barbarlik nõiatar, kes suudab väga hästi enda võimu kehtestada ja teha hirmsaid tegusid ilma endale hukatust toovate tagajärgedeta. Io oli Nümf, jõejumal Inachose tütar. Zeus vägistas ta ja veidi enne seda, armukade Hera oleks teda neiuga tabanud, muutis Zeus Io lehmaks. Hera nõudis ilusat looma endale ja kuna Zeus ei suutnud välja mõelda ühtegi puiklevat valet, sai Hera looma endale. Kuna loomal olid liiga inimlikud silmad, teadis Hera, et tegemist on tema kadunud preestrinna Ioga ja pani sajasilmse Argose teda valvama, et Zeus teda tagasi röövida ei saaks. Zeus üritas poja Hermese abil, kes tappis Argose Iot päästa. Argose tapmise järel oli aga Hera eriti raevus ja kavatses piinata Iot. Ta saatis kallale parmu ja pani Io sihitult ringi jooksma kuni lõpuks Egiptuses ta kokku varises ja palus Zeusilt abi
lugeda Tuglase novelli "Suveöö armastus", kus taolised suhted mehe ja naise vahel ei olegi niivõrd ridade vahele peidetud kui seda võiks arvata. Kogu novell räägib sisuliselt sellest, kuidas sulane tahab tüdrukuga teki alla pugeda ning kuidas neiu sellele "vastu puikleb ning lihtsalt jonnib." Sellest, kuidas Tuglas antud tüdruku suhtumist kirjeldab, võib välja lugeda Tuglase enda suhtumist naistesse. Tuglas kirjeldab ühte peategelast Maalit kui jonnakat, pirtsakat ning puiklevat tüdrukut, kes sulast Kustat endale jonnimise pärast teki alla ei lase. Tuglase sule järgi on Maali Kusti vastu kord tuim ja külm, kord aga armastav ja ihalev. Spekuleerin, et Tuglas pani enda arusaamatuse naiste suhtes Kusta tegelaskujusse, väljendades sellega frustratsiooni ning mõistmatust, mida naised tema jaoks tekitasid. Siin on tegemist ilmselge oletuse ning minu isikliku arvamusega, millel tõepõhi puudub, kuid võib siiski üks tõlgendamise variantidest olla
annaabi.ee 
