vastupidavam kui šellak. ŠELLAK Metüülalkoholis lahustatud šellaki pealekandmise traditsioonilise meetodi omandamine on hädavajalik juhul, kui kavatsetakse antiikmööblit restaureerida. 19. sajandil oli šellak sama tavapärane viimistlusmaterjal nagu polüuretaanlakk tänapäeval. Kuigi šellakviimistlus on suhteliselt pehme ja seetõttu tundlik välismõjude suhtes, saadakse selle poleerimisel äärmiselt kauni läikega pind. See on üks atraktiivsemaid puiduviimistlusmeetodeid. Samas võib šellaki läiget vahatamise abil veidi summutada. STANDARD ŠELLAK Kõige levinum keskmise tumedusega pruun polituur valmistatakse oranžidest šellakihelvestest. See sobib tumedate lehtpuiduliikide viimistlemiseks ning kahvatute puiduliikide toonimiseks. Standardšellak on viimistlusmaterjalide kauplustes laialdaselt saadaval. VALGE ŠELLAK Pleegitatud šellakigraanulitest valmistatakse piimjasvalge polituur, mis sobib hästi heledate
peitsiga. Kui peits on kuivanud, kata üks pool proovitükist plaanitava laki vm viimistlus- materjaliga, et näha, kuidas see tooni mõjutab. Šellak Šellakit saadakse kleepuvast vaigust, mida toodavad väikesed Indias elavad putukad. Šellak on poolläbipaistev ja võib esineda rikkalikes värvitoonides, mis sõltub valmistusviisist. See on üks atraktiivsemaid puiduviimistlusmeetodeid. Metüülalkoholis lahustatud šellaki pealekandmise traditsioonilise meetodi omandamine on hädavajalik juhul, kui kavatsetakse antiikmööblit restaureerida. Kuigi šellakviimistlus on suhteliselt pehme ja seetõttu tundlik välismõjude suhtes, saadakse selle poleerimisel äärmiselt kauni läikega pind. Samas võib šellaki läiget vahatamise abil veidi summutada. Šellakit kasutatakse sageli kruntimisel, näiteks vahaviimistluse puhul.
annaabi.ee 
