Millistes riigi osades paiknevad suuremad metsamassiivid kas ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades? Milleks metsa kasutatakse? Arvestades riigi arengutaset püüa iseloomustada metsatööstust kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja ümarpuitu, kas metsa järelkasvu eest hoolitsetakse? Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi puiduvajaduse? Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on riigi osa maailma metsatööstuses? Millised võivad olla peamised metsaga seotud probleemid riigis? Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib? Mis tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kanna kaardile. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi
ei tohi neilt võtta) või puht-looduskaitse eesmärgiga. Mets on pindalalt 245 000 ruutkilomeetrit suur. Terve saar on kaetud metsaga peaaegu igal pool, metsa paksus on see mis teeb suure osa maast raskesti ligipääsetavaks inimesele ja heaks koduks loomadele. Metsadega ei võeta väga midagi ette, neil lastakse olla, vahetevahel käivad inimesed ennast Aokigahara metsas üles poomas aga see on ka kõik. Järelkasvu pärast pole vaja muret tunda. Riik rahuldab oma puiduvajaduse impordiga olles üks suurimaid puidu importijaid maailmas, ise ei ekspordi. Enim levinud puudeks on Jaapani punane mänd, Sinine Jaapani tamm, Prunus zippeliana ja Loquat. Vaevalt on riigis mõni probeem metsaga. See kaart näitab Jaapani elektri tootmis paiku ning elektri toimetus teid, sammuti vahet 60 ja 50 Hz süsteemis. Jaapanis toodetakse elektrit fossiilkütustest( u. 13,7%), gaasist(u. 44,4 %), söest( u. 30,3%), hüdroelektrijaamades (u. 8,5%), Taastuvast energiast (u. 2,2%) ja
mille järgi on sellised metsad defineeritud. Kõrge kaitseväärtusega metsi mõjutavad otsused kaalutakse alati lähtuvalt ettevaatusprintsiibist. 10. printsiip: Istandused Istanduste planeerimine ja majandamine toimub kooskõlas FSC Printsiipidega 19 ning samuti 10. printsiibi ja kriteeriumitega. Et istandused pakuvad mitmekülgseid sotsiaalseid ning majanduslikke hüvesid ning aitavad kaasa maailma puiduvajaduse rahuldamisele, peaksid nad seetõttu leevendama survet looduslikele metsadele ning toetama nende metsade taastamist ja kaitset. FSC sertifitseerimise ülesehitus FSC sertifitseerimise võib jagada kolme põhitüübi vahel: metsmajandamise sertifitseerimine (ingl. Forest Management FM), tarneahela sertifitseerimine (ingl. Chain of Custody CoC) ja kontrollitud puidu sertifitseerimine (ingl. Controlled Wood CW).
annaabi.ee 
