2.10 Tuhk. Tuhk on kütuse täielikul põlemisel tekkinud tahke jääk. Tuhk jagatakse sisemiseks ja välimiseks tuhaks. Sisemiseks tuhaks loetakse puidu kiudaines sisalduvaid mineraalseid ühendeid, mis peegeldavad pinnase koostist, milles puu kasvas. Välimine tuhk aga on seotud mineraalsete ühenditega, mis sattusid puidubiomassi tema töötlemisel, ladustamisel ja transpordil. Katelseadmete arvutamisel võiks tüvepuidu kuivaine tuhasisalduse võtta võrdseks 1%-ga. Puidutuha keemiline koostis sõltub kasvukohast ja puuliigist ning võib muutuda küllaltki suurtes piirides (%): Siinjuures tuleb märkima seda, et ca. 50% K2O on vees lahustuv. Väävli olemasolule viitab ka 1...4%-ne SO3 sisaldus tuhas. Tuhk on reaalselt kasutatav kaaliumirikka põlluväetisena. Sulamistemperatuuri järgi kuulub puutuhk raskesti sulavate tuhkade klassi: · tuha deformatsioonitemperatuur tA = 1115...1290°C, · tuha pehmenemistemperatuur tB = 1365...1490°C,
Mänd 0,2...0,7 1,4...2,2 0,3...0,7 Kuusk 0,2 2,3 0,3...0,4 Kask 0,2...0,4 2,4 0,3...0,6 Haab 0,2...0,3 2,7 0,3 Katelseadmete arvutamisel võiks tüvepuidu kuivaine tuhasuse võtta võrdseks 1%-ga. Puidutuha keemiline koostis % CaO 37...58 K2O 3...29 P2O5 1...8 MgO 5...16 Fe2O3 1...5 SiO2 3...22 Na2O 0,5...3 SO3 1...4 Sulamistemperatuuri järgi kuulub puutuhk raskesti sulavate tuhkade klassi: tuha deformatsioonitemperatuur tDT = 1150...1290 °C,
annaabi.ee 
