keskmiselt 2 miljonit hektarit aastas (Achmaliadi et al. 2002). Hoolimata sellest pole Indoneesia metsatöösturitele pandud peale erilisi piiranguid, samuti pole vastu võetud regulatsioone ega seaduseid metsaalade kaitseks. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Alates 1980ndatest on hakanud kasvama surve, et müüdavad tooted oleksid toodetud puidust mis on sertifitseeritud, ehk legaalsete raiete käigus saadud. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Paberi ja vineeritööstuste nõudlus ületab legaalse puidutootmise 35-40 milionit kuupmeetrit aastas ning see tühimik täidetakse illegaalsete raietega. Paljud tööstused tunnistavad ka avalikult oma sõltuvust illegaalsetest raietest. Aastal 2000 oli illegaalsete raiete oskaal kõikidest raietest 65%. (Achmaliadi et al. 2002) Kuigi illegaalsed raied on probleemiks võib loota, et nende osakaal väheneb kuna paljud riigid ja edasimüüjad ei osta enam puitu ega puidutooteid mis pole sertifitseeritud.
Metsa ökoloogilistest väärtustest on vahest tähtsaim see, et ta on meie peamine elukooslus, mis tagab loodusliku tasakaalu. Mets on vastukaaluks laienevatele linna- ja tööstusmaastikele. Mets on peamine süsihappegaasi siduv ja hapnikku tootev maismaakooslus. Ta piirab õhu kaudu leviva saaste levikut. Seega puhastab mets õhku. Kuid mets kaitseb ka veekogusid reostamise eest ja aitab säilitada muldi. Kolmanda valdkonnana tuleb metsade majandamisel silmas pidada, et puidutootmise kõrval peab mets rahuldama veel paljusid muid inimvajadusi. Metsas peetakse jahti, korjatakse marju, seeni ja paljusid teisi metsaande. Nüüdses linnastunud ühiskonnas on mets asendamatu puhkuse veetmise paik. Mida enam seostub rahva argielu tehisümbrusega, seda enam vajab ta jõudeajal looduslikku ümbrust. Omaette vajaduste ring, mille pärast inimene alati metsa poole on pöördunud, on kultuurivajadused. Eesti pärimuskultuur on enamiku teiste Euroopa maade
annaabi.ee 
