Põllusaaduste suuremad importijad Hiina, Saksamaa, USA Põllusaaduste suuremad eksportijad India, Brasiilia, Venemaa Metsandus Metsamajandus- tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega Metsasus metsamaa osatähtsus piirkonna üldpindalast Maailma metsarikkamad piirkonnad Venemaa, USA; Kanada Maailma metsavaesemad piirkonnad Araabia poolsaar Põhja-Aafrika Suurimad puidutootjad Brasiilia, Venemaa Suurimad eksportijad Brasiilia, Venemaa Suurimad importijad Hiina, Jaapan, Eesti Kalandus Akvakultuur kalade ja teiste mereandide kasvatamine nii mere kui magevees Kalapüügi ja kasvatuse dünaamika kasvab Territoriaalveed Rannaäärest kuni 200 km olev meremaa, mille ainuõigused kuuluvad mandril asuvale riigile Majandusveed territoriaalvetest väljaspool olevad veed kus kõik võivad majandustegevust
ühistu liikmed. Ühistu pakub liikmetele laialdast teenusepaketti, milles nii nõustamine, toetuste taotlemine, inventeerimine, metsamajanduskavade koostamine kui puidu müük. Märkasime, et ülestöötamise ja puidusortimentide hinnad on Iirimaal ja Eestis sarnased, nagu ka metsaomanike koostöö vajadus, et raietest saadavat tulu maksimeerida. “Minu arvates on Iiri ja Eesti erametsasektori vahel sarnasusi palju,” leidis Pat Hennessy. “Näiteks see, et paljud puidutootjad on metsaomanikud, kelle teadmised metsandusest on napid, ja see, et erametsasektor on killustatud ning ei saavuta sellisena oma tegelikku potentsiaali.” Pat Hennessy leidis, et üks suur erinevus Iiri ja Eesti era-metsa vahel on metsa aastane juurdekasv – Eestis on see 4,6 m³/ha aastas, kuid Iirimaal 20 m³/ha. Teine suur erinevus on, et Eesti riik ka ise oma metsaomanikke toetab. “See on midagi, mille rakendumist sooviks näha Iirimaalgi,” ütles Hennessy.
Kui maaharimise algusaegadel oli selle mõju soodele väike, siis hilisem intensiivpõllundus kujunes märgalade kuivendamise peamiseks mootoriks, põllumajanduse kemiseerimine on aga põhjustanud nende reostumise. Põllumajanduse praegune taandareng küll vähendab survet märgaladele, kuid samal ajal kasvavad kinni pärandkooslused. Metsanduse huvid on sageli suunatud märgalade kuivendamisele. Soometsad on küll olulised bioloogilise mitmekesisuse hoidjad, kuid viletsad puidutootjad. Ning metsa hooldus- ja raietööd nendes pole just kerged. Seetõttu on viimastel sajanditel järjest enam märgi metsi kuivendatud ja sama huvi pole kadunud tänini. Kuid kraavitamisest saadav tulu pole tihti katnud isegi tehtud kulutusi, rääkimata looduse mitmekesisusele tekitatud kahju õigustamisest. Seetõttu on huvi metsakuivenduse vastu mõnevõrra vähenenud, mis on vähendanud ka vastuolu looduskaitsega.
annaabi.ee 
