raiumist või kuivamist PUTUKVIGASTUSED ehk niinimetatud tõugurikked võivad olla pinnalised või sügavad Pinnalisi tõugurikkeid põhjustavad puiduüraskid ja nende tõugud, mis arenevad koore all. Tegelikult piirdub nende kahjustus vaid mitmesuguste koorealuste käikudega. Palju ohtlikum on sügav tõugurike, mida põhjustavad puitu järavad putukad, niinimetatud puidusikud ja toonesepad ning nende tõugud. Kõige rohkem kahjustavad puitu puidusikkude tõugud, kes puidu tihedalt läbi puurivad lõikes ellipsikujuliste käikudega, mille läbimõõt on 4 9 millimeetrit. Tooneseplastest kõige ohtlikum on mööblitoonesepp, kes hävitab mitte ainult mööblit, vaid ka hoone puitkonstruktsioone. Tooneseppade vastsete käigud on puidus ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga 2 3 millimeetrit.. LÕHED võivad alandada puitmaterjali kvaliteeti ja muuta seda isegi kõlbmatuks.
Mardikad asustavad haigeid või kuivanud puid enamasti selle tüükaosas. Emasmardikad munevad koorepragudesse. Tõugud kaevandavad koore all niines korrapäratuid käike saades sügiseks täiskasvanuks. Ta tungib puitu ja kaevab enesele 4-5 cm pikkuse konksja käigu, kus talvitub. Nukkub kevadel, noormardikad väljuvad juunis. Põlvkond on üheaastane. Tõrjeks puudub otsene vajadus, sest osa kuusesikke hävitatakse kooreüraskitest asustatud puudega koos. Sügavale puitu ulatuvad ka puidusikkude (Monochamus sp.), tüvesiku (Spondylis buprestoides), kännusikkude (Archopalus sp.) jt. tõugukäigud. Asustavad nad enamasti ülestöötatud metsamaterjale, millised on seisma jäänud. Üks tuntumaid siklasi on hallikirju kehaga ja väga pikkade tundlatega harilik käätsusikk (Acanthocinus aedilis) kes kätte võttes teeb kääksuvat häält. Ta toimetab enamasti okaspuumaterjalil ja -kändudel. Tõugud elavad puude koore all, kuid nukkumiseks kaevandavad käike ka puitu
annaabi.ee 
