erosion. 9. METSAMAJANDUS 20.7% Tsiili aladest on kaetud metsadega. Metsad on väga muljetavaldavad, kuna Põhja-Tsiilis leidub nii palmimetsi kui ka okasmetsi ja Lõuna-Tsiilis võib leida araukaaria-, sekvoia- ja vihmametsi. Tsiilis võib leida peaaegu igat tüüpi parasvöötme metsi. Need metsad on suured looduskaitselised ja ökoloogilised väärtused, sest nad aitavad kaasa globaalse kliima reguleerimisele. Põlismetsad on olulised nii bioloogilisuse mitmekesisuse seisukohalt kui ka puidusaaduste tarvis. Tsiili ürgmetsad seisavad silmitsi suure ohuga ebaseadusliku metsaraiega. Metsanduse tähtsus järjest kasvab ning praegu moodustab see 3,5% sisemajanduse koguproduktist. Eksporditakse üle 500 metsandustoote 940 ettevõttele maailmas. 10. TÖÖSTUS Tsiili on Ladina-Ameerika riikidest kõige industrialiseeritum riik. SKP-st moodustab tööstus üle 40 %. Suurimad tööstusharud on värviliste metallide (vase, liitiumi jm) ja teiste mineraalide
investeeringuteks. Ühinemine organisatsioonidesse on toimunud sedavõrd, kuidas kasvas metsaomanike vajadus saada kaasatud poliitilistesse protsessidesse. Investeeringute tegemise võimalused metsatööstuse ettevõtetesse ja kasumi osaline jagamine toorme omanikega on peamiseks eelduseks majandusliku koostöö tekkimisel. Kiire majanduskasv ja olukord, kus puidu nõudlus ületas pidevalt pakkumist, ei loonud soodsat keskkonda metsaomanike majanduskoostöö käivitumiseks. Puidusaaduste nõudluse vähenemise tingimustes on märgata kasvavat huvi ühistegevuse vastu. Kohalike metsaomanike organisatsioonide tüüpide paljusus (tulundusühistud, mittetulundusühingud ja seltsingud ning nimetatud organisatsioonide liidud) on näide sellest, et riik ei ole liitumist administratiivsete meetoditega mõjutanud ning organisatsioonid on loodud vastavalt tekkinud vajadustele ja vabatahtlikult. Eesti Erametsaliit (EEML)
annaabi.ee 
