Eestis on ressursid enamuses äärmiselt piiratud: loodusressursse meil eriti ei ole (paekivi, kivisüsi), kapitali ning ettevõtlust on Eestis samuti äärmiselt vähe, kui tööjõust meil puudust ei ole. Eesti majanduse kõige põhilisem probleem seisneb selles, et meil pole loodusressursse ega kapile. Loodusressursid ehk maa on looduse poolt loodud asjad, mille abil toodetakse kaupu ja teenuseid (maavarad, elus loodus, puiduressursid ja õhk). Loodus pakub inimestele rikkalikult loodusvarasid ja elamiseks kõlblikku keskkonda. Samal ajal on loodusvarad piiratud ressurss. Inimeste osa loodusvarade kasutamises oleneb looduse tundmisest. Selleks on vaja teada loodusseadusi. Mida paremad on loodusressursid, seda kõrgem tulu, mida seal teenitakse. Mida kõrgem on tulu, seda osavam on toota ning seda rikkam on riik, sest siis ei pea riik loodusressursse välismaalt ostma. Kapital hõlmab kõiki tehnika ressursse
Eestis on ressursid enamuses äärmiselt piiratud: loodusressursse meil eriti ei ole (paekivi, kivisüsi), kapitali ning ettevõtlust on Eestis samuti äärmiselt vähe, kui tööjõust meil puudust ei ole. Eesti majanduse kõige põhilisem probleem seisneb selles, et meil pole loodusressursse ega kapile. Loodusressursid ehk maa on looduse poolt loodud asjad, mille abil toodetakse kaupu ja teenuseid (maavarad, elus loodus, puiduressursid ja õhk). Loodus pakub inimestele rikkalikult loodusvarasid ja elamiseks kõlblikku keskkonda. Samal ajal on loodusvarad piiratud ressurss. Inimeste osa loodusvarade kasutamises oleneb looduse tundmisest. Selleks on vaja teada loodusseadusi. Mida paremad on loodusressursid, seda kõrgem tulu, mida seal teenitakse. Mida kõrgem on tulu, seda osavam on toota ning seda rikkam on riik, sest siis ei pea riik loodusressursse välismaalt ostma. Kapital hõlmab kõiki tehnika ressursse
Puidutööstustest osa lõikab ise metsa ja veab saeveskisse, teine osa ostab ainult vajalikku sortimenti. 1. odavamalt spetsiaalsortimente, tulu paberipuust, suurem tööhõive. 2. tarvilik toore kohale tooduna, kõrgem hinda, saab nõuda kvaliteeti. Puit tooraine paljudele tööstustele, nõuded tooraine kvaliteedile -mõõtudele erinevad. Kus algab puidutöötlemine ja millal on lõppenud metsaülestöötamine, vaieldav, sõltub tehnoloogiast. 1.3. Metsa- ja puiduressursid Maailma metsavarude mitmesuguseid arve. Eestis suur erinevus Statistikaameti ja SMI vahel. Üheksakümnendate algul tagavara juurdekasvuks 2.95 m3/ha, 1994.a. Metsanduse Aastaraamatus on 4,98 m3/ha. 2001.a. -4,9 ja eram 5,7 m3/ha. Kõige enam nõutavad okaspuude ja kase puit. 2003.a., männikud 32% ja tagavarast 33%; kuusepuistud 17 ja 19%; kaasikud 31 ja 26%; hall lepp 9 ja 8,0%. Metsa üldine tagavara on 448,7 milj. m3, mille aastane juurdekasv on 5,8 m3/ha/a (METS 2004).
energiablokis, kus seda lisatakse põlevkivile kuni 10%. Uute koostootmisjaamade ehitust on alustatud Tõrvas ja Kuresaares ning kavandamisel on Kehras, Paides, Põlvas ja mujal. Võimalus lisada põlevkivile biomassi (isegi kuni 50%) on ette nähtud ka Eesti Energia poolt Narva lähistele ehitatavas uues keevkihttehnoloogiat kasutavas elektrijaamas. Võib teha järelduse, et nõudluse rahuldamiseks küttepuiduga tuleb kasutusele võtta kõik kodumaised puiduressursid, sealhulgas seni vähekasutatud raiejäätmed ja kännud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata erametsadele, kus paikneb potentsiaalsest küttepuidu ressursist enam kui pool. Puitkütuste defitsiidile leevenduseks võiks tulevikus olla Venemaalt saabuv toore, kuid kaubavahetust takistavad tollimaksud kaovad alles pärast Venemaa liitumist WTO-ga. Kirjandus: 1. http://www.mkm.ee 2. http://www.metsad.ee 3
annaabi.ee 
