Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on
Puidu sinetus Kasutatavad rakuseina koostisosadeks on puidu ekstraktiivaineid. Seened asustavad esmalt puidu parenhüümi rakke maltspuidus. Põhjustajateks kottseened ja teisseened. Hallitused Kasutatakse samu koostisosi, mis puisu sinetuse korral. Anatoomiliseks muutuseks on pindmine pidev kasv märjal puidul. Põhjustajateks kottseened, teisseened ja ikkeseened. Kõduorganismid Kasutatakse samuti puidu ekstraktiivaineid ning mädapuitu. Anatoomilised muutused: tungivad puidurakkudesse esmalt puidupooride kaudu. Põhjustajateks bakterid, kandseened, kottseened, teisseened ja ikkeseened. Harilik majavamm Serpula lacrymans Viljakeha on liibuv, ümmargune, lihakas v nahkjas, algul kollaka v lillaks tooniga, valminult tumepruun. Pindmine mütseel on kiuline v vatjas, valge, sellel kollakad laigud. Eosed hakkavad kasvama niiskes kohas keldris, põranda all, seina alumisel vööl. Looduslikult levinud Himaalaja ja Kaukasuse mägedes. Meil suudab elada vaid hoonetes.