Puu kasvab Urvaste vallas Tamme-Lauri talu maal. Keset nurme laiutav harali okstega puu mõjub pilkupüüdvana ja väärikana. Tamme kõrguseks mõõdeti 2001. aastal 16 meetrit ja tüve ümbermõõduks mõõdetuna 1,3 m kõrguselt ehk rahvusvaheliselt tunnustatud rinnakõrguselt on 8,25 meetrit. Teist nii jämedat puud, mõõdetuna rinnakõrguselt, Eestis ei leidu. Puu kasvuhoog pole aga asjatundjate sõnul veel raugenud. 1998. aastal määras Tamme-Lauri tamme vanust puiduproovide järgi Alar Läänelaid, saades puu vanuseks 680 aastat. See on Eestis vanim puu, mille vanust on juurdekasvupuuriga määratud. Et tüves oleva suure õõnsuse tõttu sai järeldusi teha vaid suhteliselt õhukese säilinud puiduosa järgi, tuleb saadud vanust lugeda üsna ligikaudseks. Paarikümne aasta eest võeti meie rekordtamme kallal ette põhjalik remont. Sajanditega oli tüvi seest õõnsaks pehkinud. Oli karta, et varsti ei jaksa õhuke
Antud töö eesmärgiks oli uurida viimaste kümnendite õhusaaste muutuste mõju puude juurdekasvule. Puiduproovid olid võetud puuriga. Üldiselt kruvitakse torukujuline puur tüvesse kuni säsini, kuid antud juhul puuriti läbi puu (nii, et puur läbiks säsi). Seejärel rennitaoline väljatõmmatav varras, niinimetatud lusikas lükatakse puurtoru sisse ja puuri veidi tagasi keerates vabastatakse puursüdamik vardast. Antud tegevust küll läbi ei viinud, vaid tegelesin valmis puiduproovide mõõtmise ja analüüsimisega, mis olid võetud Kirde- Eestist, kus õhusaaste toime seniste uuringute alusel on olnud ilmne. 2.1. Uuringuala iseloomustus Uuringualaks olid rabamännikud, sest rabades kui toitainetevaeses keskkonnas on kõige paremini märgata puude juurdekasvu suurenemist (Pihelgas 1983). Teisalt on teadlaste hinnangul okaspuud tunduvalt paremad keskkonnamõjurite indikaatorid kui lehtpuud (Stravinskiene, Erlickyte-Marčiukaitiene 2009: 140)
fotografeeriti välispiirdeid normaalrõhu ja alarõhu tingimustes külmasildade ja õhulekete väljaselgitamiseks, kontrolliti piirdepindade niiskust, elamute seintest ja põrandatest võeti puiduproove võimaliku mädanikkahjustuse väljaselgitamiseks (Joonis 2.1). Aasta jooksul mõõdeti tunnise intervalliga siseõhu temperatuuri ja suhtelist niiskust ning välispiirde sisepinna temperatuuri. Joonis 2.1 Puiduproovide võtmine seinast (vasakul) ja põrandast (paremal) võimaliku mädanikkahjustuse ja selle ulatuse väljaselgitamiseks. 2.2 Vundamendid ja esimese korruse põrandad 2.2.1 Vundamentide ja esimese korruse põranda tarindus Vaadeldud elamutel oli peamiselt maakividest või paekividest lintvundament või suurtele kividele toetatud postvundament. Lintvundamendi laius oli keskmiselt 35 cm. Sokli kõrgus varieerus
annaabi.ee 
