Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 1.1 Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Töö eesmärk Tutvumine puiduliikide määramise põhimõtetega Töövahendid Suurendusklaas Puiduproovid erinevatest liikidest Töö käik Tutvuda puiduliikide määramise juhendiga Määrata iga puiduproovi makroskoopilised tunnused Liigitada puiduproovid tunnuste järgi Määrata iga puiduproovi puiduliik Kanda töötulemused tabelisse Töö aruanne peab sisaldama Tiitellehe Töö eesmärk Töö käik Töötulemused tabelina Tabel 1. Näidis Puiduproovi Malts-, lüli- või Rõngas- või Okas- või Puiduliik nr küpspuiduline hajulisoonelin lehtpuit
Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puhatu, Kõrgesoo, Selisoo. Ühtlasi on antud töö ka bakalaureuse töö jätk. Magistritöö käigus teostati rabamändidelt võetud 65 puiduproovi aastarõngaste loendamine ja mõõtmine. Puiduproovid on võetud 2009 aastal kolmelt alalt: Kõrgesoost, Puhatust ja Selisoost. Proovide saamiseks on rabamände puuritud ida-lääne suunaliselt, umbes 0,5 meetri kõrguselt sambla pinnast ja puud läbistavalt. Puuritud puiduproovid on kahe aegreaga, mille puhul mõlemalt poolt mõõdetud ja loendatud tulemused peavad olema õigsuse mõttes sarnased. Proovide mõõtmine teostati mõõtelaud LINTAB-i abil,
(välitingimustes olevad konstruktsioonid nt. varjualused, sillad) PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 12/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puidu niiskusesisaldus Puidu niiskusesisaldust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust mu − m 0 m u= ⋅ 100 % = w ⋅ 100 % m0 m0 mU - märja puiduproovi kaal m0 – puiduproovi kaal konstantse kaaluni kuivamist (t=1000 ± 50C) mW – veekaalu sisalduv puiduproov Puidu ristlõike kahanemine ja tursumine niiskusesisalduse muutumisel Ristlõike mõõtmete muutumine leitakse ∆u ∆h = α ⋅ ⋅h 100% ∆u ∆b = α ⋅ ⋅b 100% Δu – niiskusesisalduse muutus puidus (4%-35%) α - tabeli väärtus h, b - ristlõike mõõtmed
allapoole viimine ei ole mingil põhjusel mõeldav, mistõttu puitmaterjali ei saa kahjustatud alumiste palkide asendamiseks kasutada. Joonis 13.9 Seina alumiste palkide asendamine keramsiitplokkmüüritisega on lahendus, mida korraliku kõrge sokliga majadel tuleks pigem vältida. Tihti on kahjustunud palgi sisemus, samas kui palgi välispind on visuaalselt korras. Seetõttu tuleb alati vaadata ka palgi sisemusse. Selleks võib võtta puiduproovi südamikpuuriga või saega. Mädanikkahjustusega palke ei ole õige jätta alles. Joonis 13.10-l on võetud puiduproovid palgist, mille alumine osa ~10 cm on asendatud keramsiitplokkmüüritisega. Väliselt visuaalselt korras olnud palkidest võetud proovidest olid pooled biokahjustustega: pruunmädanik, mardikakahjustus. Seega kahjustunud puit on jäetud alles. Madala vundamendi ja külmakerkelise pinnase korral tuleb kasutada külmakerke soojustust.
annaabi.ee 
