haridust. Tänapäeval on metsahariduse andmine Saksamaa metsaülemate üks keskseid ülesandeid. Samuti on Saksamaal olulisel kohal puupelletite ehk puidugraanulite tootmine. Saksamaa mitte ainult ei tooda kõrgekvaliteetseid puidugraanuleid, vaid lisaks sellele on nende siseriiklik tarbimine väga suur. Graanuleid kasutatakse enamasti elektrijaamades tööstusliku kütusena majapidamiste soojendamiseks. Puidupelletite aastatoodang Saksamaal oli 2012.a. 2,2 miljonit tonni, 17% rohkem kui 2011.a. Tootmisvõimsus kasvas 14,8% ja ulatus 3,1 miljoni tonnini. Pelletite tarbimine oli 2012.a. 1,7 miljonit tonni, kasv 21,4%. 2013. aastaks prognoositakse tootmismahule ja tootmisvõimsusele tagasihoidlikumaid kasvunumbreid, 5% ja 6% vastavalt, kiire kasv jätkub aga tarbimises. 2013.a. kasvab pelletite tarbimine Saksamaal 18% ja saavutab mahu 2 miljonit tonni. 2012.a
võimalikult kuiv, sest edasine kuivamine toimub ainult pressimisel vabaneva energia toimel. Tehasepelletite tootmisel kuivatatakse pelleteid tootmise käigus lisakuivatiga ja saadakse madalama niiskusega pelletid kui rabas tootmise korral. Siiani ei ole turbapelletid saavutanud sellist populaarsust ja ulatust kui puidupelletid. Isegi Soomes, mis on Balti mere äärsetest maadest kõige olulisem turbatootja ja tehnoloogiate arendaja, on turbapelleteid toodetud episoodiliselt. Seoses puidupelletite kasutuse kiire laienemisega võib prognoosida ka turbapelletite tarbijaskonna laienemist. 3.3.3 Turba kaevandamise keskkonnamõjud 34(113) Villu Vares Energia ja keskkond 4 PÕLEVKIVI 4.1 Põlevkivi kaevandamine 4.2 Põlevkiviõli tootmine 35(113) T w=q1- q2
annaabi.ee 
