3. valkudega a) kasvufaktorid kiirendavad b) kaloonvalgud pidurdavad Mitoosi bioloogiline tähtsus 1. suureneb rakkude arv, organism kasvab 2. surnud, vigastatud, hukkunud rakkude asendamine ehk haavade paranemine (luumurrud, haavad jt) 3. pärilikult identsete rakkude teke 4. teatud juhtudel paneb mitoos aluse rakkude eristumisele. Nt kambiumirakkude jagunemine (puu sees): 1 rakk jääb kambiumirakuks, teine rakk eristub a) tihti puiduossa b) harva niineossa. Inimesel punasel luuüdil sarnane põhimõte. Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Seentel ja eostaimedel Seentel Esineb 1. hallikutel ehk alamatel seentel a) eosed on sporangiumis ehk nutis - korraga lendavad kõik eosed laiali. b) eosed on lülistunud kandjatel ehk koniidikandjatel 2. Kübarseentel ehk kõrgematel seentel a) kottseened - eosed valmivad rakusiseselt eoskotis, kus on 4 või 8 eost. Nt pärmid, mürklid, kogritsad, liugikud
Mitoosi bioloogiline tähtsus 1) Organismi mõõtmed suurenevad, rakkude arv suureneb 2) Toimub pidev rakkude uuenemine 3) Vigastuste parandamine 4) Tekivad geneetiliselt identsed sama ploidsusega rakud 5) Mitoosil tekib 2 rakku ja üldjuhul on need ühesuguse biorolliga. näiteks kambiumirakk jaguneb a. Kambiumirakk b. Eristub sõltuvalt asukohast i. Puiduossa sageli ii. Niineossa harvem 1. Punane luuüdi rakud jagunevad 2. Tüvirakk või vererakk 3. Vererakku analüüsitakse verevähi kahtlusega Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Hulkraksest esineb seentel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine seentel 1) Hallikud hallitusseened a. Nuttidega ehk sporangiumitega eripäraks: korraga vabanevad kõik eosed kui loor rebeneb
Mitoosi bioloogiline tähtsus. Rakkude arvu suurendamine tagab organismi kasvu. Mitoos tagab surnud ja hukkunud rakkude asendamise (pole päris üks ja seesama, üks on loomulik ja teine mitte-loomulik protsess). Mitoos tagab hulkrakse organismi keharakkude muutumatuse ja püsivuse. Enamasti on mitoosil moodustunud rakud ühesuguse bioloogilise staatusega, aga on ka erandeid (kambiumi rakud: jagunemisel jääb 1 rakk kambiumi rakuks, 2. rakk eristub ja sõltuvalt asukohast enamasti puiduossa ja harvem niineossa; analoogsed muutused leiavad aset ka punase luuüdi rakkudega vereloomes). Organismides on ka selliseid rakke, mis ei jagunegi pärast teatud elujärku (nt inimese südamelihaskoe rakud või vereringes olevad erütrotsüüdid). Mitoosil tekivad samaploidsusega rakud. Riigieksami küsimused: (mitoosist on alati küsimusi). Mitoosi faaside äratundmine jooniselt, jooniste reastamine. On antud ühe faasi joonis ja on küsitud, mis toimus eelnevas/järgnevas faasis
annaabi.ee 
