liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Enamikul taimedel võib juhtkimbus eraldada kaht osa: *Varre tsentri ehk säsipoolse puiduosa e ksüleemi. Ksüleem koosneb vett juhtivatest trahheiididest ja trahheedest. Kõige enne tekkinud seega kõige vanem on puiduosa säsipoolne äär. Tähtsaks koeks puiduosas on tugikude, mis esineb puidukiududena. *Peritsükli ehk koorepoolse- niineosa ehk floeemi. Vastandina puiduosale on niineosa välimine külg kõige vanem, selle nooremad osad asetsevad aga seespool vastu puiduosa. Floeemi olulisemateks elementideks on sõeltorud ja saaterakud. Harilikult paikneb iga sõeltoru kõrval üks saaterakk. Floeemis leidub ka tugikudet -- niinekiude ning põhikudet (floeemi põhikude). Niinekiud on enamasti puitunud. Juhtkimpu õmbritseb sageli parenhüümirakkudest tupp. Juhtkimbu külgedel on see nn
vastupidi. Puittaimede puhul huvitab meid eeskätt varre (tüve) teiskasv. Taimevarre teiskasv seisneb uute kudede tekkimises, mille tagajärjeks on varre jämenemine juhtkimpude mahu suurenemisel. Teiskasv on iseloomulik puitunud kaheidulehelistele õistaimedele ja paljasseemnetaimedele. Teiskasvu põhjustab kambiumi tegevus. Puidu- ja niineosa vahel olev kambium toodab vegetatsiooniperioodil sissepoole vastu puiduosa uusi rakke, millised kasvavad ja millest lõpuks arenevad puiduosale iseloomulikud rakud - trahheed, trahheiidid, puidukiud (libriform) ja puiduparenhüümirakud. Väljapoole vastu niineosa toodab kambium niineosa rakke - sõeltorusid , saaterakke, niinekiude ja niineparenhüümi rakke. Puhkeolekus on kambium tavaliselt ühekihiline ja ta kuulub taimede algkoe ehk meristeemkoe hulka. Kambiumirakud on ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised ja üleni protoplasmaga täitunud suuretuumalised rakud.
annaabi.ee 
