See on moodustanud tahveldise osa seina alumises pooles. AJALUGU Tapeedid on alati imiteerinud erinevaid luksuslikke materjale, sealhulgas siidi, gobelääne, nahka, kipskaunistusi, seinamaalinguid, puitu ja marmorit. Vanimad tapeedid olid monokroomsed ornamendilehed, mis trükiti väikestele kaltsupaberilehtedele musta trükitindiga. Nendega kaeti nii seinu kui ka kappide ja karpide sisemusi. Puidumustrit, intarsiat või heraldilisi motiive kujutavaid pabereid on leitud ka lagedelt. Monokroomne ornamendileht. 17. sajandi lõpust pärinev šabloonide abil valmistatud tapeet. 17. sajandil hakati must-valgetele mustritele lisama värvi, mis kanti aluspaberile nahast lõigatud šabloonidega. Levinuimad toonid olid sinine, oranž, roosa ja roheline. Sajandi lõpus hakati üksikuid paberilehti otsapidi kokku kleepima, et neid rullidena ladustada, trükkida ja müüa
3.3.1. Lugu Klassikalisele poisteraamatule omaselt sisaldab lugu neis juttudes põnevust ja seikluslikke sündmusi. Antud teosed on variatsioonid igihaljast teemast, mis juhtub lastega, kes enese järelt ei korista. Teoseid iseloomustab keskendatus ühele sündmusele ja hoogne tegevustik. Peamiseks motiiviks on võitlus hea ja kurja vahel, mis on omane seiklus- ja fantastilistele lugudele. Lood tekivad kujutlusmängu-situatsioonis, millega elustatakse elutuid asju, antud juhul siis kapiukse puidumustrit. Lugu jutustatakse ajalis-põhjuslikus järgnevuses, st faabula ja süzee langevad kokku. Sündmuste vahelised seosed on väga tugevad, st üks sündmus tingib järgmise, mille käigus kruvitakse oskuslikult pinget. Kuna põnevus on lastekirjanduses psühholoogiliselt väga tähtis, siis tuleb tähelepanu pöörata sellele, et noorima lugeja suhteliselt nõrka tähelepanu- ja keskendumisvõimet kalkuleeritud vahenditega ärkvel hoida ja tõsta. (Ewers 2000: 214)