nende põhjal arvutatud keskmise kogu puistule, · arvutada Bitterlichi meetodil määratud rinnaspindala ja puude arvu alusel, · arvutada puistu kõigi puude mõõdetud läbimõõtude alusel. Diameetrite-kõrguste vahekord, valgusest tingitult haavikud ühtlasemad (valgusnõudlikud) kuusikud mitmerindelised (varjutaluvad) jne. 21. Kõrgus (puu ja puistu, mõõtmine, jaotuse seaduspärasused). 22. Kasvava metsa puidumahu määramise meetodid. 1) Ülepinnaline kluppimine 2) Keskmise mudelpuu meetod 3) Draudti meetod 4) Fikseeritud suurusega proovitükkide kluppimine 5) Bitterlichi meetod Lihtsaimaks viisiks oleks elemendi tagavara määrata kas silmamõõduliselt või silmamõõduliselt hinnatud takseertunnuste ja vastavate tabelite või lähendite alusel. Tagavara määramine kasvava metsa mahutabelite abil Tagavara määramine mudelpuude meetodil, mahukõvera ja sirgega Ehk siis:1)
Päritolult mineraalsed ja orgaanilised, samalviisil tehislikud (tsinkvalge-, alumiinium- ja pronkspulber) ning naturaalsed (nt kriit, graniit). Täiteained- suure dispersusega mineraalsed pulbrid, mis viimistlusmaterjalid paksemaks teevad. Täiteaineks võivad olla puidujahu, kriit, jahvatatud talk, savimuld, alumiiniumoksiid, raskepagu e baarjumsulfaat. Täiteaineid kasutatakse pahtlites, pooritäitjates, värvides voolavuse muutmiseks. Pilet nr. 13 1.Puidumahu muutumine niiskuse toimel. 2.Saematerjali elemendid. 3.Kilemoodustajad, lahustid, vedeldid. 1.Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne. Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne . Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%). Kui aga puit kuivab, aurub kõige enne vabaniiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära
annaabi.ee 
