väliskihist e korbast(ül kaitsta puud mehaaniliste,keemiliste ja väikseid õõnsusi.Sisaldab vett.Kompaktruumala ja puitaine massi suhet nim mikrobioloogiliste kahjustuste eest,ära hoida puu kuivamine).Praegusel ajal on puitaine tiheduseks.Kohalikud puiduliigid jäävad vahemikku 0,45...0,75g/cm 3 puukoorel suur väärtus küttematerjalina.Malts- ja lülipuit-maltspuit koosneb kohta (15% niiskus).Tiheduse väärtused võivad ühes ja samas puiduliigis vedelikke juht rakkudest,lülipuit-väiksemad üksteisest erineda,mille põhjusteks:*provenients(geograafiline päritolu) kahanemis-,paisumisvõimalused,täiskavnanud puul mood lülipuit ca 50% *ümbruskonna füsioloogiline ja mehhaaniline mõju(tuuled,soojus jne) kogu tüvest.Lüli-ja maltspuidu võrdlus:*lülipuit imab ja kaotab vett *vegetatsiooniperioodi pikkus sügispuidu osa aastarõngastes.Tihedus muutub
Haab 578,2 38,6 68,7 Puiduliikide värvuse skaala ulatub kollakasvalgest mustani. Mõne puiduliigi malts- ja lülipuidu vahel on selge värvuse erinevus (jalakas, saar), samas kuusel on seda raske eristada. Troopiliste puuliikide lülipuit on harilikult tumedama värvusega. Kõige enam varjeerub puiduliikides heledus. Värviheledus ühes ja samas puiduliigis võivad olla nii suured, et värvuse põhjal ei saa kindlat liiki määrata. Õhu ja päikese toimel suurem osa puiduliike tumeneb (nt mänd). Lepp on värskelt raiutuna peaaegu valge, kuid õhuga kokku puutudes muutub õige pea oranzikakspunakaks. Harilikult annab lülipuit puidule värvuse. Värvuse annavad puidule eksraktiivained, vaigud, õlid ja parkained. Kontrastse värvusega puiduliigid on: eebenipuit, satiinipuu, ploomipuit, kirss, mahagonipuit, kreeka pähklipuu, sebrapuu
annaabi.ee 
