vaheseintele nii lähedale kui võimalik. Kui laeva pealisehitus ei asu ahtris, peab tekilast ulatuma viimase luugi ahtripoolse otsani. Last peab paiknema nii lähedale poordile kui võimalik Tühikud, mis tekivad püsttugede, umbreelingu ümber ja lootsi vastuvõtukoha juures, ei tohi ületada 4 % laeva laiusest. 3.6.3 Paketeeritud saepuidu tekile stoovimine Paketid, mis kiirendavad tunduvalt laeva lastimist, võrreldes paketeerimata puidulastiga, põhjustavad ebamugavusi, kui paketti moodustavad lauad, prussid, plangud on erineva pikkusega. Selliste pakettide tekile stoovimisel tekivad suured tühikud, mis rikuvad tekilasti kompaktsust. Kui on oht, et sellised tühikud tekivad, tuleb stoovida trümmidesse, mitte tekile. Tekile lastitavad paketid peavad olema kokku köidetud ja pingutatud lintidega, mis reisi jooksul ei tohi lõdveneda. Lõdvenenud
4. Viimane meetod annab üldiselt tulemuse, kus on arvesse võetud ja kõrvaldatud kõik masside ja raskuskeskmetega seotud ebamäärasused. Seda meetodit võib siiski kasutada vaid lastimise lõppjärgus koos hilisema korrektuuriga väljumisseisundi ja halvima mereloleku seisundi täpsustamiseks (vaata lisa 4) Erikaalutlused 1. Viljalasti vedavad laevad peavad täitma "Rahvusvahelist ohutu viljaveo koodeksit " ( International Code of the Safe Carriage of Grain in Bulk) 2. Laevad puidulastiga tekil peavad täitma "Puitu tekil vedavate laevade ohutu ekspluatatsiooni koodeksi" (Code of Safe Practice for Ships Carrying Timber Deck Cargoes) ettekirjutusi 3. Teatud tahkeid puistlaste ( peale vilja) vedavatel laevadel võib olla vajadus rakendada meetmeid lasti põiksuunaliseks silumiseks vastavalt IMO "Puistlastide koodeksile" (Bulk Cargoes Code) 4. Peale 1999.aasta 1.veebruari ehitatud 500 dwt ja suuremad tankerid peavad vastama MARPOL reg. I/25A nõuetele 5
annaabi.ee 
