Tavaliselt on puidu survetugevus ristikiudu umbes 5…10 N/mm2. EHITUSMATERJALID 11 NIHE Puidu nihe võib tekkida puidu tasapinnas piki ja põiki kiudu, aga samuti kiudude suhtes nurga all. Okaspuidu puhul on katsete teel puidu lõiketugevuseks piki kiudu saadud fv = 7N/mm2. PUIDU TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID • Anisotroopia ja puidukiu nurk • Oksakohad o Eriti ohtlikud on oksakohad, mis paiknevad elemendi servadel. Nii näiteks oksa läbimõõdu puhul 1/4 elemendi küljepikkusest on puidu tõmbetugevus selles ristlõikes ainult 27% standardse proovikeha tugevusest o Maksimaalselt lubatava oksa läbimõõdu puhul survele 1/3 elemendi küljepikkusest on survetugevus 60-70% standardse proovikeha tugevusest.
..65%. 48. Millistest füüsikalistest omadustest tulenevad adhesiooni probleemid puidust armatuuri ja termoplastist maatriksi piirpinnal? (selgitus: adhesioon on molekulaarjõudude põhjustatud seos eri faaside või kehade kokkupuutepindade vahel. Adhesiooni tõttu näiteks klaas märgub ja grafiit jääb kirjutamisel paberi külge.) PPK enamike füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste kujundamisel mängib otsustavat rolli puidukiu ja polümeeri kontaktkiht (sidestuskiht). Näiteks, eriti ei mõjuta nende kahe faasi omavaheline adhesioon materjali jäikust, küll aga tõmbetugevust ja elastsust, samuti roomavust ning dimensioonide stabiilsust niiskes olekus. Puiduosakeste uuringud on näidanud, et puidukiudude pinnaenergia tase on kiu pinna erinevates tsoonides erinev, lisaks mõjutavad sidestuskihi adhesioonivõimet ka kiu pinna siledus ja keemiline modifitseerimine.
2 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 47/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Naelte minimaalsed vahekaugused elemendi servast ning otsast α – jõu ja kiu vaheline nurk Minimaalsed vahekaugused või kaugused otsast või servast Vahekaugus või Jõu ja puidukiu Ettepuurimata aukudega Ettepuuritud kaugus vaheline nurk α aukudega ρk ≤ 420kg / m3 420 ≤ ρk ≤ 500kg / m3 a1 0° ≤ α ≤ 360° d < 5 mm: (7+8·|cos α|) d (4+|cos α|) d vahekaugus (5+5·|cos α|) d pikikiudu d ≥ 5 mm:
Seejärel kinnitatakse rakise peale ja treitakse pealmine pind mõõtu. Peale seda laotakse liistud laagri hülssi ja fikseeritakse kahelt poolt horisontaaltaspinnas fikseerimisliistudega. Edasi treitakse laager seestpoolt. Teise treimise operatsiooniga lastakse treitera laagri lõtku jagu alla ja treitakse uuesti. Komplekteeritud laagri hülsid pressitakse dedvudtoru sisse üks vöörist teine ahtrist. Bakautlaagrite korral valmistatakse laagri alumised liistud puidukiu ristisuunas ja ülemised pikisuunas . ülemiste ja alumiste liistude vahele on pandud valgevask tugiliistud , mis fikseerivad liistude asendi hülsis ega anna neile võimalust sõuvõlliga kaasa pöörlemiseks. Kõige levinenum kaasaegsetel laevadel on metalliliste laagrite kasutamine. Sel juhul kujutavad dedvudlaagrid endast malmist või roostevabaterasest valmistatud pukse, mis on seest üle valatud babiidiga. Puksi ehk hülsi paksus peab olema vähemalt
annaabi.ee 
