lageraietega (4 998 634 m³), 15% harvendusraietega (1 027 622 m³), 5% sanitaarraietega (339 813 m³), 2% turberaietega (162 596 m³), 2% valgustusraietega (162 115 m³), 0,1% valikraietega (3703 m³) ja 3% (206 244 m³) muude raietega. Raiete kogumahust raiuti 35,9% riigimetsas, 63,5% erametsas ja 0,6% muul metsamaal. Võrreldes 2006. aastaga kasvas raiete kogumaht 17%. 2007 aastal oli peamiseks kodumaist raiemahtu suurendavaks teguriks puiduhindade hüppeline tõus. Tõus oli eelkõige tingitud toormenappusest nii Eestis kui mujal Skandinaavias, mille tingis Venemaa ümarpuidu ekspordile kehtestatud tollitariifide tõus (alates 1. juulist 4 eurolt 10 eurole) ning Eesti puhul juuni algusest alanud raudteeblokaad Venemaa poolt. Töötlemata ümarpuidu import Venemaalt vähenes 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga 28,4%. Raieid pärssivaks teguriks oli järjekordne soe talv. Suurim hinnatõus sai osaks paberipuule
Tooraine hinnad kasvavad kogu maailmas. Liimide hinnad liiguvad tugevalt ülespoole, 2007. aastal tõusid need ca 20%, ja jätkavad tõusu. Transport ning energia järgivad sama trendi, selline areng seab plaaditootjad kahtlemata väljakutse ette, kui nad üritavad oma konkurentsivõimet nüüd ja edaspidi hoida. (UNECE 2008) 12 4 Tootmine, kaubandus ja turgude areng SRÜs Ainult Venemaa vältis 2008. a puiduhindade tõusvat trendi, sest seal on suurem palgivaru ja kahandas puiduhinda üle 15% 2008. a esimesel veerandil (2006. a tasemeni). (UNECE 2008) Alates 1990ndate keskpaigast on plaaditootmine SRÜs, ja eriti Venemaal, kindlalt tõusnud (Joonis 7). millele oli heaks baasiks ümarpuit, mille saak Venemaal Joonis 7 SRÜ plaaditoodangu maht, ForeSTAT 2008 10000000 9000000 8000000 7000000 6000000
Kütteainete Komitee, mis sai õiguse rekvireerida nii ülestöötatud materjale (ettevõtetelt ja eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid. 1919.a. loodi metsavalitsuse süsteemis riigi metsatööstus asutuste ja elanike varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti kokku 32 400 m3 puitu, sellest küttepuitu 21 600 m3 (Riigi ..., 1932). Peamine tarbija oli elanikkond, sest riigiasutusi ja sõjaväge varustas küttekomitee. . Juunis 1920 toimunud metsaülemate koosolekul nõuti juba küttekomitee likvideerimist ja tema varade üleandmist Metsade Peavalitsusele. Likvideerimine sai teoks 14. septembril 1921.a. . Metskonnad töötasid 1920.a
annaabi.ee 
