aastast 15. sajandi lpuni, kui Pärnu oli hansalinn Novgorodi viival jeteel. Peale Hansa liidu lagunemist oli Pärnu 17. sajandil Rootsi valdus ja tähtis tugipunkt Liivimaal, linn hakkas kujunema maakonna keskuseks. Uued kaubandussuhted slmiti esmalt Madalmaadega, senine transiitkaubandus asendus eksportkaubandusega. 18. sajandi teisel poolel, Katariina II valitsemisajal, sai alguse sajandipikkune itseaeg Pärnu ülemerekaubanduses, mis saabus koos vilja, lina, puiduekspordi kasvuga (philiselt Portugali ja Inglismaale). See andis muuhulgas paljudele Lääne-Euroopa riikidele tuke avada oma konsulaaresindused just Pärnus. 20. sajandil on läbi aastakümnete Pärnu sadama suurimaks ekspordi-artikliks olnud puit. 1997. aastal vedasid ligi 700 laeva välja 1,2 miljonittonni paberipuitu, puidutoo-teid, turvast ja muud kaupa. 1906. aastal asutati Pernauer Yachtsklub, tänase Pärnu Jahtklubi eelkäija. Ligi sajandipikkused
lõhe ja makrell SB´sse (jää sees). Tursa maksast kalamaksaõli eksport, kalakonservitehased 19.sajandi II poolel B)Metsatööstus Norra sisemaal Saeveskite jaoks ideaalne loodus: 18.sajandil palju ja eksport SB´sse , aga taandareng 1800-45. SB vabakaubandusest sai Norra väliskaubanduse ja rahvamajanduse jaoks oluline arengutegur (1849---). Norra majandus suundus SB´sse! Lõuna-Norras suured aurusaekaatrid ja puiduekspordi kahekordistumine 1840-60. 1860. aastatel algas paberitehaste rajamine. 1890.aastatel paberitööstus saetööstuse asemele. Raudteevõrgustik (1854---) ja kanalid ehitati metsatööstuse vajaduste rahuldamiseks. C) Norra laevanduse areng Norra majandus sõltus ekspordist. SB navigatsiooniakti tühistamisele järgnes Norra kaubalaevastiku kasv (1849 =>). Varsti üks maailma juhtivatest kaubalaevastikest (odavad ja väikesed purjelaevad).
annaabi.ee 
