vääristamata biokütuseid nagu küttepuit, laastud, puukoor ja põhk. Niisuguse toormaterjali töötlemine enne põletamist, mis leiab harilikult aset suuremates katlamajades, piirdub tavaliselt kuivatamise ja sobivas suuruses tükkideks hakkimisega. Kõige tähtsam näitaja tahkete biokütuste kütteväärtuse hindamisel on nende niiskusesisaldus (Lehtveer, 2007). Tahked vääristatud biokütused. Puusöe, puidubriketi, puidugraanulite ja puidupulbri valmistamine tõstab küll kütuse hinda, kuid harilikult teevad selle eelised kuhjaga tasa (Lehtveer, 2007). Puusütt toodetakse sellise termokeemilise protsessi (pürolüüs) abil, milles lenduvad materjalid tõrjutakse kuumuse abil välja ja mille esmasaaduseks on gaasid (kerged süsivesinikud, CO, CO2 ja veeaur), õlid (raskemad süsivesinikud ja tõrvad) ning puusüsi.
suhteliselt odav tööjõud küttepuidu tootmiseks. Hakkpuidu ja puidujäätmete põhitarbijaks on katlamajad ja koostootmisjaamad. 2010. aastal oli Eestis puiduküttel katlaid 851 (koguvõimsus 864 MW) ja koostootmisjaamasid 3 (Väo 25 MWel ja 50 MWth, Luunja 25 MWel ja 50 MWth, Pärnu 24 MWel ja 45 MWth). Viimase kümnendi andmed /3/ näitavad, et selliste kütuste tootmine on järk-järgult suurenenud. Kuni 2007. aastani puidubriketi ja -graanulite tootmine suurenes, väike langus toimus 2008. aastal. Juhtpositsiooni (2/3 kogumahust) graanulitootmises on saavutanud AS Graanul Invest. Teise suurtootja AS Kalvi Mõis osakaal on 1/3, kuid teiste väiketootjate tootmismahud on jäänud ebaoluliseks. Suurem muudatus toimub käesoleval 2012. aastal, kui alustab tööd Stora Enso graanulivabrik Imaveres tootmisvõimsusega 100 000 tonni aastas. Enamik toodangust on seni eksporditud, näiteks 2010. aastal 427 000 tonnist toodetud
..11,5 kWh/kg · Põlevkiviõli = 10,6 kWh/kg · Etanool = 7,3 kWh/kg · Taimeõli = 10,6 kWh/kg · Vedelgaas = 12,6 kWh/kg · Vesinik (H2)= 33,6 kWh/kg · Süsinik (C) = 9,1 kWh/kg Tuha- ja tahmavaba põlemise tõttu ning käsitsemismugavuse tõttu eelistatakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid. Vedelkütuste kallinemine on sundinud katlamajades kasutusele võtma ka mitmeid tahkeid tehiskütuseid (puiduhakke, tükkturba, kivisöesõmera, põhu- ja puidubriketi). Masinate ja autode mootorites kasutatakse kütusteks põhiliselt vedelkütuseid, paiksetes mootorites ka maagaasi. Vedelkütustes kasutatakse järgmisi kütuseid: a) bensiinid, b)diislikütused, c) etanool, d) vedelgaas, e)biodiislikütus, f)petrooleum(lennukimootorid). Põhiline kogus vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest. Kütuste koostis
..11,5 kWh/kg · Põlevkiviõli = 10,6 kWh/kg · Etanool = 7,3 kWh/kg · Taimeõli = 10,6 kWh/kg · Vedelgaas = 12,6 kWh/kg · Vesinik (H2)= 33,6 kWh/kg · Süsinik (C) = 9,1 kWh/kg Tuha- ja tahmavaba põlemise tõttu ning käsitsemismugavuse tõttu eelistatakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid. Vedelkütuste kallinemine on sundinud katlamajades kasutusele võtma ka mitmeid tahkeid tehiskütuseid (puiduhakke, tükkturba, kivisöesõmera, põhu- ja puidubriketi). Masinate ja autode mootorites kasutatakse kütusteks põhiliselt vedelkütuseid, paiksetes mootorites ka maagaasi. Vedelkütustes kasutatakse järgmisi kütuseid: a) bensiinid, b)diislikütused, c) etanool, d) vedelgaas, e)biodiislikütus, f)petrooleum(lennukimootorid). Põhiline kogus vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest. Kütuste koostis
annaabi.ee 
