3300m, on alles ligi 70% ehk umbes 1,6 miljonit hektarit[1]. Kuigi 9% Indoneesiale kuuluvast maalast on seaduse järgi mingisuguse kaitse all, on praegu vaid 82% kaitse all olevatest metadest puudega kaetud[7]. Satelliitpildid näitavad, et Indoneeesiale kuuluvalt saare osalt on aastatel 1985 - 2001 56% ehk üle 29 000km 2 kaitse all olevatest madalatel aladel asuvatest metsadest maha võetud. Näiteks Gunung Pulungi rahvuspargis võeti aastatel 1998 2002 70% madalalade metsast koosnevast puhvertsoonist maha ja praegu vähem kui 9% puhvertsoonist on madalalade mets. Pargisiseselt on 38% metast raidurite poolt maha võetud[8]. 4.2. Probleemi põhjused Kõige suuremad põhjused Kalimantani metsade nii ulatuslikul raidel on metsade vale majandamine, röövraie, metsamaade muutmine istandusteks ja metsatulekahjud. Maailmaturu suure nõudluse tõttu hakati 1970ndatel ulatuslikult metsa raiduma. Indoneesia ja Malaisia valitsused nägid selles lihtsat moodust raha teenida
teine laine.Läänekalda ja Gaza araablased olid valmis pärast 1967. aastat lahkuma, kuid toonane Iisraeli armeekindral Moshe Dayan palus neil jääda. Dayani plaan oli inimesi harida, pakkuda neile töökohti, arstiabi ja muud.1982. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu ning Iisrael andis Siinai kõrbe Egiptusele tagasi. Süürialt saadud Golani kõrgustik on endiselt Iisraeli valduses, nagu ka Läänekallas ja Gaza.1982.a. tõi Iisrael välja väed Siinaist; 1985 Liibanonist (v.a. puhvertsoonist riigi piiril).1993. a. tunnustasid Iisrael ja PVO teineteist. 2000. a. tõi Iisrael väed välja Liibanonist, 2005. a. tõi väed välja ja likvideeris asunudused okupeeritud Gaza piirkonnast. 2.5 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt Aastal 2006 tungisid organisatsiooni izb Allh sissid üle Iisraeli-Liibanoni piiri, tapsid 5 Iisraeli sõdurit ja võtsid vangi kaks sõdurit. Vangi võetud sõdureid hoiti Liibanoni territooriumil ja nad
annaabi.ee 
