mürgituste tagajärjel. Looduslike surmapõhjuste hulka kuuluvad- suremused nälga, haigused ja traumad ning karmid ilmastikuolud. Nende liigi kaitsmiseks on loodud pesapaikade ümber puhvertsoonid, et inimesed neid ei häiriks, sest lindude häirimise tagajärjel on häiritud lindude korrapärane elu ning paljud linnud on selle tagajärjel nälga surnud. Talvistel perioodidel, kui veekogud on külmunud ning toidu kättesaadavus on minimaalne, toidetakse puhvertsoonides olevaid linde söödaga. 1940. aastal võeti antud liik kaitse alla, sest farmerid hävitasid lindude elupaiku ning kasutasid DDT mürki taimede kaitsmisel. Kuna toiduahelaid pidi kuhjus lindude organismi surmav kogus mürgist ainet, kergemal juhul vähenes sigivus, sest nende munad purunesid ning järglasi ei koorunud, siis vähenes ka liigi arvukus. Õnneks pärast DDT keeldu 1972. aastal on nende liik tohutult kasvanud. Aastal 28. juuni 2007
Soovitav on läbi viia seirega seotud rakendusuuringud. Rakendusuuringute põhjal saab teha omakorda täpsustusi seire metoodikas. Enamasti on koormustaluvuse uuringud viidud läbi spetsiaalselt külastajate vastuvõtuks ettevalmistatud puhkealadel. Kaitsealade osas on uuringuid vähe ja probleemiasetus keerukas, kuna alad on ette nähtud eeskätt looduskeskkonna kaitseks ning külastajate massiline viibimine on lubatav vaid piiranguvööndis või kaitsealasid ümbritsevates puhvertsoonides paiknevates spetsiaalsetes ettevalmistatud kohtades. Uuringute tulemused on näidanud, et üldiselt niiskemad alad on koormusele vastuvõtlikumad (Cole 1984, Roosaluste 1988) ja võivad taastuda halvemini (Roosaluste, 1988) või vastupidiselt just kiiremini (Cole 1984). Tiheda võra all kasvavad varjutaluvad liigid on kohanenud kõrgema niiskustasemega ja tavaliselt nende kasvuvormid on tallamise suhtes tundlikumad (Cole 1984). Taimede tallamiskindlust mõjutab ka ilmastik (Cole 1984,
annaabi.ee 
