seal 114 päeva. Idulasperiood kestab veistel 5, lammastel 4 ja sigadel 3 nädalat. Sellel perioodil toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine. Idulasperioodil pannakse alus elutähtsatele organitele ja organsüsteemidele, nagu seedeaparaat, maks, neerud, süda jt. Absoluutne kasv on sel ajal väike, kuid suhteline kasv suur ja diferentseerumine väga kiire. Loote arengu seisukohalt on idulasperiood üks ohtlikemaid, sest sel ajal on ta ema kui puhverorganismi kaudu kõige enam mõjutatav erinevatest keskkonnateguritest. Emaslooma söötmine, pidamine ja füsioloogiline seisund idulasperioodil mõjutavad järglase eluvõimet, tervist ja hilisemat jõudlusvõimet. Ebasoodsate emaslooma söötmis- pidamistingimuste korral võib embrüo hukkuda (embrüonaalne surm). Väliselt ei ole see praktiliselt märgatav. Enamasti saab seda kindlaks teha emaloomal normaalsest pikema innatsükli ilmnemisel peale viimast seemendust. Näiteks lehma
isendi tekkimisega ja lõpeb sünniga. Idulasperiood kestab veistel 5 nädalat. Sellel perioodil toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine. Idulasperioodil pannakse alus elutähtsatele organitele ja organsüsteemidele, nagu seedeaparaat, maks, neerud, süda jt. Absoluutne kasv on sel ajal väike, kuid suhteline kasv suur ja diferentseerumine väga kiire. Loote arengu seisukohalt on idulasperiood üks ohtlikemaid, sest sel ajal on ta ema kui puhverorganismi kaudu kõige enam mõjutatav erinevatest keskkonnateguritest. Emaslooma söötmine, pidamine ja füsioloogiline seisund idulasperioodil mõjutavad järglase eluvõimet, tervist ja hilisemat jõudlusvõimet. Ebasoodsate emaslooma söötmis- pidamistingimuste korral võib embrüo hukkuda (embrüonaalne surm). Eellooteperioodil toimub põhiliselt organogenees, kus formeeruvad organite morfoloogilised iseärasused ja kujunevad tõulised erinevused. Tekib kõhreline skelett
annaabi.ee 
