Laialdaselt kasutatakse pesemisvahendites(detergentides) ka tri- ja tertafosfaade nagu näiteksnaatriumtripolüfosfaati Na5P3O10. Difosfaadid leiavad kasutust toiduainelisanditena. Näiteks leivaküpsetamisel kasutatakse Na2H2P2O7,pudingusegudes Na4P4O7. Ca2P2O7 kasutatakse abrasiivina hambapastades. Fosfaate lisatakse toiduainetesse ka nende konserveerimisel ja vorstide valmistamisel,kuna ta seob fosfaadid seovad endasse niiskust ja aitavad lihal säilitada parema värvuse,lõhna ning maitse. Puhverdavate omadustega näiteks NaH2PO4, mida kasutatakse olmevee pH korrigeerimisel ja lahtistina. Samuti kasutatakse vesinikfosfaate, eriti K2HPO4 laialdaselt puhverlahustena. Fosfori sulfiididest kasutatakse enam tertafosfordekasulfiidi P4S10, mida läheb vaja palju orgaaniliste ainete sünteesimiseks (määrdeainete lisandid, pestitsiidid jm).Tetrafosfortrisulfiidi P4S3 kasutatakse peamiselt tuletikupeade koostises,
pudingusegudes Na4P4O7. Ca2P2O7 kasutatakse abrasiivina hambapastades. Naatriumtrifosfaati sisaldav pesupulber Bonux (Pildiallikas: http://site.voila.fr/bonux/bonux.jpg ) Fosfaate lisatakse toiduainetesse ka nende konserveerimisel ja vorstide valmistamisel, kuna ta seob fosfaadid seovad endasse niiskust ja aitavad lihal säilitada parema värvuse, lõhna ning maitse. Puhverdavate omadustega näiteks NaH2PO4, mida kasutatakse olmevee pH korrigeerimisel ja lahtistina. Samuti kasutatakse vesinikfosfaate, eriti K2HPO4 laialdaselt puhverlahustena. Fosfori sulfiididest kasutatakse enam tertafosfordekasulfiidi P4S10, mida läheb vaja palju orgaaniliste ainete sünteesimiseks (määrdeainete lisandid, pestitsiidid jm). Tetrafosfortrisulfiidi P4S3 kasutatakse peamiselt tuletikupeade koostises, kusjuures seda
naatrium formiaadi) lahust. Kõige lihtsam viis on aga valmistada sipelghappe lahus ja tiitrida see näiteks naatrium hüdroksiidiga kuni pH = 4,00. Lisaks pH-le on puhverlahuste puhul oluliseks näitajaks veel puhvermahtuvus. Mida suurem on puhvermahtuvus, seda vähem muutub puhvri pH teatud koguse happe või aluse lisamisel. Puhvermahtuvus on seda suurem, mida kõrgem on puhvri komponentide kontsentratsioon. Kui suhe ([A-]/[AH]) on määratud soovitud puhverlahuse pH poolt, siis puhverdavate osakeste üldkontsentratsioon, [A-] + [AH] on varieeritav. Kuna biokeemilised reaktsioonid toimuvad enamasti füsioloogilise pH piirkonnas (pH 6,5 8,0), siis pakuvad biokeemikutele erilist huvi just sellesse piirkonda jäävate pKa väärtustega nõrgad happed. Tabelis 3.3 toodud hapetest sobiksid füsioloogilise pH vahemikus kasutamiseks divesinikfosfaat (H2PO4-) ja süsihape. Fosfaatpuhvrid on biokeemilises praktikas laialt levinud
annaabi.ee 
