algselt ligi 15 miljonit hektarit kõrgerohulist preeriat, praeguseks on sellest järel ainult 1400 ha – seega on hajusate fragmentidena vaid üks kümnetuhandik esialgsest kooslusest jäänud oma algsesse seisundisse, kõik ülejäänu on muudetud põllumajanduslikuks maaks. Märgalad ja vee-elupaigad. Märgalad on hädavajalikud elupaigad nii kaladele, kahepaiksetele, veeselgrootutele kui ka lindudele ja paljudele taimedele. Märgalad on olulised üleujutuste puhveralana, joogivee saamiseks ja elektri tootmiseks. Märgalasid kuivendatakse või täidetakse sageli arendustegevuse huvides, neid mõjutavad vooluveekogude kanaliteks kaevamine, paisude ehitamine ja reostamine. Viimase 200 aasta jooksul on hävitanud üle poole USA märgaladest. Selle tulemusena on Ameerika kaguosas 40- 50% mageveelistest teoliikidest välja surnud või ohustatud. Ligi 98% selle ala 5,2 miljonist
Rahvuspark Eestis on rahvuspark kaitseala tüüp, mille eesmärgiks on elurikkuse, koosloste, ökoloogiliste protsesside, maastike, kultuuripärandi ja tasakaalustatud looduskasutuse hoidmine, vajaduse korral taastamine, uurimine ja tutvustamine. Maailma eri piirkondades on rahvusparkide käsitlus pisut erinev, kõige sagedamini on need suured loodusalad, kus inimene looduse arengusse ei sekku. Piiranguvöönd kaitsereziimi vöönd kaitsealal, on mõeldud puhveralana kultuurmaastike ja looduslike koosluste vahel ning seal on põhimõtteliselt lubatud enamik igapäevaseid inimtegevusi, va erladi keelatud tegevused, mis võivad ohustada kaitsealal loodusväärtusi. Sihtkaitsevöönd kaitsereziimi vöönd kaitsealal, kus on põhimõtteliselt keelatud kõik loodust mõjutavad inimtegevused, mis ei ole eraldi lubatud. Reservaat kaitsereziimi vöönd kaitsealal, mis on kõige rangemalt kaitstud, seal on keelatud
annaabi.ee 
