Organismis on pH pisut aluseline (7,34-7,38) Seisund, kus organismi pH on muutunud happeliseks, nim. atsidoos (acidum – hape). Kui pH on pisut aluseline, siis on alkaloos (alcalis – alus). pH nihe happelises seisundis mõjutab hingamiselundeid – ei suuda hinge pikalt kinni hoida. Tahtlikult saab atsidoosi esile kutsuda hinge kinni hoides. Tahtlikult saab alkaloosi esile kutsuda sügavalt kiiresti sisse-välja hingates. Puhverainete kaudu võivad siduda kas rohkem hapnikku või vähem. Neerude kaudu saab ka suurendada v vähendada happeliste ainete väljaviimist. Veri, kopsud ja neerud – vastutavad pH püsiva olemise eest. Uinutite üledoosil jääb hingamine seisma, mitte südametöö. c) Osmootne rõhk ehk P osm(väikselt P all) – tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained (veri, rõhk, rakuväline ja –sisene vedelik)
leeliselise suunas. Veri on nõrgalt aluseline reaktsioon, 7ph, venoosne veri happeline, 7,35 ph. Verel on olemas kindlad mehhanismid mis ei lase verd muutuda liiga happelisemaks. Seisundit, kus organismi pH on muutunud liialt aluseliseks nim alkaloosiks (sõnast alcalis - alus) Spontaanselt toimub pH regulatsioon peamiselt hingamise kaudu (kopsud). Atsidoosi saab tekitada hinge kinni hoides, alkaloosi hüperventilatsiooni kaudu (sisse- ja väljahingamisel). pH'd reguleeritakse veres olevate puhverainete kaudu. Aeglasem pH regulatsioonisüsteem on neerud, mille kaudu saab suurendada/vähendada aluseliste/happeliste ainete väljaviimist uriiniga. 5. Veregrupid. Reesusfaktor. Veregruppide määramine. Veregrupi määramiseks võetakse vastavale alusele erinevate veregruppide testseerumid ja lisatakse igale seerumile väikene kogus uuritavat verd, segatakse ja hinnatakse aglutinatsiooni teket. Aglutinatsiooni korral erütrotsüüdid
annaabi.ee 
