Põhjapookeral paremale, lõunapoolkeral vasakule) Üldine õhuringlus e. Atmosfääri üldtsirkulatsioon Püsiv üldine õguringlus, millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise. Passaadid Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled (puhuvad 30 laiuskraadide vahel). Ekvaatoril on kõrge temperatuur ja madal õhurõhk. Õhuvool tõuseb , liigub pooluste poole, jahtub laskub, satub kõrgrõhualale ja suundub ekvaatori poole (kui madale rõhuga alale) tagasi. Nii puhuvadki tuuled ekvaatori suunas ja neid nimetatakse - passaadid. Maa pöörelimese tõttu umber oma telje saavad nad kalde, hakates puhuma põhjapoolkeral kirdest (kirdepassaat) ja lõunapoolkeral kagust (kagupassaat). 2) Parasvöötme läänetuuled Puhuvad 60-ndatel laiuskraadidel. Meie oleme siin! Osa 30. laiustel (kõrgrõhuala) laskunud õhust liigub pooluste suunas (teine osa läks ekvaatori suunas passaad kuna seal on ka madalrõhuala)ja kohtub 60-ndatel
Eesti ilmastikku mõjutavad ajutise iseloomuga tsüklonid (nt Islandi tsüklonid) ja antitsüklonid (nt Assoori saarte antitsüklonid). Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Eestis valitsevad edela-, lõuna- ja läänetuuled. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja siis puhuvadki tugevamad tuuled. Aasta keskmine tuulekiirus on sisemaal alla 4 m/s, avamererannikul 6m/s. 7 Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, ent talvel oluliselt kõrgem. Talvel tõstab Läänemeri rannikuala temperatuuri ja erinevus sisemaa omast on suurem kui muudel aastaaegadel. Kõige külmem kuu on veebruar, kõige soojem juuli. Suve lõpuks
annaabi.ee 
