Just nüüd, suvel, oleks ju tore Toomas Nipernaadi kombel muretult vilistades ringi uidata, kohata erinevaid inimesi ja fantaasiatiivul lennates muunduda kord parvepoisiks, siis jälle taluperemeheks, madruseks või kelleks tahes. Ühelt poolt näib, et Toomas mõtles vaid oma heaolule ega hoolinud purustatud südametest ja hävinenud lootustest. Aga teda võib vaadelda ka teistmoodi: näiteks Kaljo Kiisa filmi vaatevinklist kui parandamatut ja salapärast romantikut ning ilusate lugude puhujat, kes aitab inimestel unustada muresid. Hetked, mida ta armunud naistele kingib, on ehk parimad nende ühetoonilises elus. Lõpetanud seiklused ühes paigas, ilmub Toomas oma fenomenaalsete luiskamistega välja teises. Tal pole inimestele pakkuda muud kui kauneid lubadusi ja muinasjutte, kus väike ojake muutub sillerdavaks Pärlijõeks ja vaene külapoiss kõige rikkamaks terves ilmas. Ta pilkab mammonaorjasid ning rumalust ja naerab südamest pisiprobleemide üle.
keskitytään nimenomaan viron ja suomen samankaltaisuuden merkityksen tarkasteluun, unohtamatta kuitenkaan väärin ymmärtämistä ja kieltenvälisiä eroja. Muualla Euroopassa on herätty hyödyntämään läheisten sukukielten keskinäistä ymmärrettävyyttä ja aihetta on tutkittu aktiivisesti. Aiemmin kohteina on ollut muun muassa intiaanikieliä ja skandinaavisia, romaanisia ja slaavilaisia kieliä. Viime vuosituhannen lopulta on tutkittu myös sitä, miten hyvin hollannin puhujat ymmärtävät friisiä ja afrikaansia. Yhden alan perusteoksen, Ten Thijen ja Zeevaertin toimittaman Receptive Multilingualism (2007) on julkaissut työnsä jo loppuun saattanut Research Center on Multilingualism (University of Hamburg). Uusia näkökulmia tutkimukseen avaavat julkaisujen International Journal of Bilingualism ja International Journal of Multilingualism hiljattain ilmestyneet teemanumerot. Lisäksi Freiburgin
suunatud meniski raadiuse suunas õhku. Selle tagajärjel tekkiv täiendav rõhk aitab tõsta kapillaaris olevat vedelikku ülespoole (lisaks pindpinevuse jõu mõjul vedelikusamba tõusmisele). Näited tegelikkusest: 1) Puhume seebimulli. Võtame puhumiskõrre otsa suust ja seebimull väheneb kiiresti kuni lõpliku kustumiseni. Seebimulli kõver pind tingib ka suurema rõhu võrreldes välisrõhuga. 2) Puhume kaks seebimulli (parem oleks kaks üheaegselt puhujat). Esimene puhub suure mulli, teine aga väikese mulli. Võttes nüüd kiiresti mõlemad puhumiskõrred koos mullidega ja ühendanud kõrred omavahel, näeme ei väike mull väheneb ja kustub, suur mull aga suureneb väikesest tulnud õhu arvel. Järelikult oli väiksemas mullis rõhk suurem. Märkus: Seebimullil on nii sisemine kui ka välimine pind. Mõlema pinna kõverusraadiused on sisuliselt võrdsed kuna kile on õhuke. Ka kõverustsenter on ühine
annaabi.ee 
