tooli ja poeb selle taha) Hunt (hiilib lavale, näitab küüsi): Tere! Mina olen kuri hunt! (patsutab kõhule) Mul on põrsaisu! (läheneb õlgedest majale) Kop-kop! Uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A: (nutuselt) : Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (kallutab end tahapoole, tõmbab õhku sisse ja puhub maja poole) A (laseb õled kukkuda, kiljub ja jookseb kõrvalmajja) Hunt (läheb okstest maja juurde): Kop-kop, uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A ja B: Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (puhubki) Kõik kordub tellistest maja juures: Hunt puhub 3-4 korda, siis jääb pead kratsima. Hunt: siis lähen korstnast! A, B (nutuselt): Oi, ta läheb korstnast! C: Las läheb! Tehke tuli kaminasse! (panevad maha punase riide tükke ja puhuvad peale) Valmis! Hunt (ronib toolile - st. maja katusele - ja hüppab riidetükkidele) AUUU! AUUU! A, B,C (tulevad itsitades lava keskele ja vaatavad üksteisele otsa) Hea meel mul! (näitavad endale) Hea meel sul! (näitavad teistele) Ja kuri hunt sai tuld!
ja jahtumine. Eriti tugevalt avalduvad mussoonid Kagu-Aasias, vähemal määral Austraalias ja Aafrikas. Suvel, kui Euraasia mandri sisealad tugevasti soojenevad, hakkab kuum õhk tõusma ülespoole ning selle asemele liigub Vaikse ja India ookeani kohal paiknenud jahedam, niiskem õhk. Talvel on aga pilt vastupidine, Euraasia mandri sisealad jahtuvad ning külmad õhumassid hakkavad laskuma ning piltlikult öeldes laiali vajuma. Nii puhubki talvel tuul mandrilt merele. Sisemaalt tulevad õhumassid on kuivad ning sellest tulenevalt on sademehulk talvel väike. Suvel aga, kui tuuled puhuvad ookeanidelt, toovad nad endaga kaasa ka ohtrasti sademeid . Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu- Aasias, nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele, mis siin paduvihmadena alla sajab.
William Goldingu esimene romaan ''Kärbeste Jumal'' räägib inglise poistest, kes on sattunud asustamata saarele lennuõnnetuse läbi, Teise maailmasõja ajal.Saarel on tegelased vanuses alla 12 ja poisid. Teose alguses leidis poiss nimega Ralph laguuni põhjast merekarbi.Teine poiss hüüdnimega Põssa, kes oli merekarbi leidmise ajal Ralphi kõrval, tuli ideele et seda saab puhudes kasutatda teiste poiste kokku kutsumiseks.Seda ideed kasutades Ralph puhubki ja kutsub kokku poisid. Korraldatakse koosolek kus arutatakse ning mõeldakse nende praeguse olukorra üle, kus saarel pole ühtegi täiskasvanut ning nad peavad ise hakkama saama.Merekarbist kujuneb välja märk kes seda hoiab, sellel on õigus rääkida, teised peavad kuulama. Valitakse pealik- Ralph . Tema juhtimisel seati mäe otsa märgutuli, mille suitsu abil loodeti laevadele märku anda.Tule tegemisel kasutati Põssa prille.Lõkke üles seadmisel juhtus esimene suur
annaabi.ee 
